Suche
Mein Konto
Varjupaigataotlused Saksamaal 2025: peaaegu 50 protsenti langust!
2025. aasta esimesel poolel langes Saksamaal varjupaigataotluste arv ligi 50%. Ülevaade praegustest suundumustest ja põhjustest.
Varjupaigataotlused Saksamaal 2025: peaaegu 50 protsenti langust!
2025. aasta esimese kuue kuu jooksul langes Saksamaal varjupaigataotluste arv märkimisväärselt. Föderaalne siseministeerium teatas, et Saksamaal on äsja kaitsetaotluse esitanud vaid umbes 61 300 inimest. See vastab ligi 50-protsendisele langusele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Deutschlandfunk teatatud. Tegemist on olulise muutusega varjupaigastatistikas, mis võib olla tingitud praegustest geopoliitilistest arengutest ja Ukraina põgenike arvu kasvust.
Lisaks esialgsetele taotlustele registreeriti tubli 11 500 järeltaotlust, mis vastab samuti kergele langusele. Nende näitajatega on Saksamaa Euroopas kolmandal kohal, Hispaania järel, kus laekus 76 000 taotlust, ja Prantsusmaa 75 400 taotlusega.
Ukraina mõju varjupaigataotlustele
On tähelepanuväärne, et Ukraina kodanike viimaste aastate varjupaigataotlused ei ole peamine tegur. Kui 2022. aastal taotles asüüli vaid 705 Ukraina põgenikku, siis 2023. aastal langes nende arv 655-ni ja 2024. aastal tõusis veidi 1048ni, 2025. aasta maiks jõudes 323ni. Enamik kaitset otsivatest ukrainlastest on taotlenud hoopis tähtajalist elamisluba, näiteks Föderaalne kodanikuhariduse agentuur selgitas.
2025. aasta aprilli lõpus oli Saksamaa välismaalaste keskregistris registreeritud umbes 1,2 miljonit kaitset taotlevat ukrainlast, kes üldjuhul ei taotle varjupaika, kuna kuuluvad EL massilise sissevoolu direktiivi reguleerimisalasse. Venemaa agressioonisõda ei tekita mitte ainult suurt põgenike arvu, vaid mõjutab ka asüülitaotluste üldpilti Saksamaal.
Euroopa varjupaigataotluste kontekst
Pilk üle-euroopalisele statistikale näitab, et rahvusvaheliste põgenike arv kasvab jätkuvalt. UNHCRi andmetel pandi 2023. aastal ümber 117,3 miljonit inimest, mis toob esile konfliktide, vägivalla ja inimõiguste rikkumiste murettekitavad tagajärjed. See mõjutab ka varjupaigataotluste arvu ELis, mis mõnikord on väga erinev. Eelkõige esitasid 2023. aastal ELis enim taotlusi Süüria, Afganistani ja Türgi kodanikud, samas kui Saksamaa oli esirinnas 329 035 taotlusega.
Tunnustamismäär Saksamaal on 52%, mis on teiste Euroopa riikidega võrreldes soodne. Näiteks Hispaanias on see vaid 12%, samas kui Eestis ja teistes Põhjamaades on see määr üle 70%. The Föderaalse statistikaameti statistika näitavad ka, et enamik esialgseid varjupaigataotlusi võeti vastu Nordrhein-Westfaleni, Baieri ja Baden-Württembergi liidumaades.
Üldiselt on varjupaigataotluste arvu vähenemine Saksamaal nii hetktõmmis kui ka osa suuremast ja dünaamilisemast olukorrast. Eks ole näha, kuidas olukord lähikuudel areneb ja millist rolli mängivad tulevased geopoliitilised sündmused. Varjupaiga- ja rändevaldkonna väljakutsed jäävad püsima, isegi kui numbrid räägivad praegu teist juttu.