Saksamaa relvastuse arutelu: droonisõda ja infrastruktuur fookuses!

Saksamaa relvastuse arutelu: droonisõda ja infrastruktuur fookuses!

Vilnius, Litauen - 8. juunil 2025 toimus Leedus Vilniuses julgeolekupoliitika konverents, mis käsitles Ukraina sõja õpetusi ja Saksamaa rolli tänapäevases kaitsepoliitikas. Selle sündmuse ajal arutasid eksperdid Saksamaa praegusi väljakutseid ja avatud ehitusplatsi, eriti kaitse ja turvalisuse osas. Poliitilised muutused on suurendanud Saksamaale survet võtta rohkem vastutust.

Konverentsi keskne teema oli kaitse miljardite kasutamine, kusjuures arutati võimalust peatada võlapidur uute relvastusprojektide rahastamiseks. Relvastuse tööstusele kollektiivskorralduste sidumiseks aitasid kaasa poleemikat. Valitsusvälise organisatsiooni asutaja Jonas Uman rääkis detsentraliseeritud kaitse eest ja rõhutas, et tootmise kohandamine kohapeal oli tõhusam. Ta viitas Ukraina sõduritele, kes valmistavad droonid ja lõhkeained ise, samuti soodsate droonide tõhusust, mis võib rünnata kalleid pommitajaid.

Saksamaa ja NATO

Minna Ålander, valdkonna ekspert, tõi Saksamaal tähelepanu suuremale vajadusele infrastruktuuri ja logistika järele. Eelkõige plaanivad NATO riigid suurendada oma sõjalisi kulusid kuni 5%, millest 1,5% on mõeldud logistika ja infrastruktuuri jaoks. Saksamaa seisab silmitsi võimalike põgenemisliikumiste ettevalmistamise väljakutsega, samas kui tsiviilinfrastruktuuri puudused, näiteks punkrite ehitamine, on kriitiliselt märgitud. FDP aseesimees Hennig Hönen rääkis olulisest järelejõudmise nõudest sõjaväeinfrastruktuuris.

Kasarmustel droonide ülepaisutamisel tekitasid täiendavaid arutelusid. Samuti on kasvav föderaalvalitsuse kriitika Taurus rakettide kättetoimetamise kohta Ukrainasse. Paljud eksperdid väidavad, et Ukraina peab improviseerima, kuna selle pikaajalised relvad puuduvad ja Venemaa lennukid on ilmne oht.

kaitseinvesteeringute rahalised mõõtmed

Praegust kaitseinvesteeringute arutelu toetab EY ja Dekabanki uuring, mis näitab, et Euroopa NATO riigid investeerivad aastas 72 miljardit eurot soomusse ja loovad või tagavad 680 000 töökohta. Kaitsekulutuste kasv 3% -ni SKP -st oleks vajalik täiendava 65 miljardi euro tootmiseks aastas ja luua veel 660 000 töökohta. Isegi Ukrainas asuva vaherahu korral on oodata kaitsekulutuste jätkuvat suurenemist ja relvastussektori laienemist.

Uuringus rõhutatakse, et kaitseinvesteeringud tekitavad majanduslikke impulsse, mis ületavad relvastuse tööstust. Ennustatakse, et iga kaitsesse investeeritud euro tekitab umbes kaks korda kõrgemat majandustegevust.

Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriigi jaoks on tööhõive efektid eriti kõrged, kusjuures üle 137 000 töökoha Saksamaal sõltub otseselt kaitseinvesteeringutest. Vaatamata 2%-lise eesmärgi saavutamisele paljudes NATO riikides on kaitsevõime endiselt ebapiisav, mis näitab kokku 390 miljardit eurot, mida on vaja õhutõrjesüsteemide ja laskemoona jaoks.

Vilniuses asuv konverents on seega oluline samm lahenduste leidmiseks praeguste turvapoliitika väljakutsete jaoks ja samal ajal tugevdada Saksamaa rolli NATO -s.

op-online. ey.com