Berliin otsustab: varjupaigakohtuotsus sunnib Merzi rände pöörama!

Föderaalvalitsuse peamine eesmärk on mahasuruda ebaregulaarne sisseränne ja vabastada omavalitsused. Merzi ja Dobrindti kritiseeritakse aga seetõttu, et nende levitatud meetmed eiravad õiguslikku raamistikku seni, kuni teised riigid ei vasta võrreldavatele standarditele. Selgede õigustuste puudumine võib viia täiendavate otsusteni, mis seavad kahtluse alla meetmed.

Euroopa varjupaigasüsteemi reform

Paralleelselt riiklike väljakutsetega on näha, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (GEA) reform on endiselt hädavajalik. Esimesed sammud ühise põgenemise ja varjupaigapoliitika suunas võeti arvesse 1990ndatel, eriti selleks, et võtta arvesse tõsiseid erinevusi ELi riiklike varjupaigasüsteemide vahel. Selle eesmärk on kindlaks määrata vastutav liikmesriik varjupaigataotluste uurimiseks, nagu näiteks href = "https://www.bpb.de/themen/migration-integration/kurzdossiers/517204/biebert-sich-doch-zum-der-der-aSypolitine/".

Dublini määrus määrab kindlaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigamenetluse eest, mis viib sageli varjupaigataotlejateni, et teha oma rakendusi teistes ELi riikides. 2020. aastal registreeriti 94 600 ülekandeotsingut, kuid tehti ainult 12 500 ülekannet. See näitab riikide raskusi, mis on ELi välistel piiridel, et tagada varjupaigataotlejatele piisavalt kaitset.

praegused arengud ja väljakutsed

Inimkond ja turvalisus on aga äärel, eriti arvestades Vahemere ületades suurt surnute arvu. Alates 2014. aastast on surnud umbes 25 000 inimest. Praegune humanitaarolukord põgenikelaagrites, eriti Kreeka saartel, on murettekitav. Selles kontekstis on Euroopa Komisjon teinud viimastel aastatel mitmeid reformiettepanekuid olukorra parandamiseks, sealhulgas uus varjupaiga ja rände pakt, mille eesmärk on varjupaigataotlejate õiglasem jaotus liikmesriikide seas.

2024. aasta aprillis eeldati, et oluline leping värskendab ELi vastuvõtutingimuste juhiseid. Selle eesmärk on ühtlustada varjupaigataotlejate standardeid, nii et näiteks registreeritud varjupaigataotlejad saaksid töötada ja saada juurdepääsu haridusele hiljemalt kuus kuud pärast taotlust. Kokkuvõttes on Euroopa varjupaigapoliitika reform endiselt suur väljakutse, mis on eriti keeruline parempoolsete populistlike valitsuste poolt. Poliitiline tahe reformida on endiselt kättesaadav, kuid rakendamise ajakava on endiselt ebakindel. Leping oli suunatud 2024. aasta veebruariks, kuid arutelud on keerulised. Illustreerige, kui oluline on nende väljakutsetega kiiresti ja kooskõlastatud.