Berliin 2050: Nii elab meie linna jätkusuutlik tulevik!

Berliin 2050: Nii elab meie linna jätkusuutlik tulevik!

Vaevalt üheski teises linnas on inimeste elu linnakeskkonnast nii tugevalt mõjutatud kui Berliinis. Nädal tagasi Treptowi kolinud väljamõeldud tegelaskuju Emilia näide annab mõista, milline võiks linnaelu olla aastal 2050. Loud DW Progressiivne lähenemine linnaarengule ei ole lihtsalt trend, vaid vajadus. Ta kirjeldab Emilia igapäevaelu, mida iseloomustab säästlikum eluviis. Samuti on muutunud juurdepääs riietele. Emilia kannab riidevahetuspoest pärit särki ja on laenutanud kõrvarõngaid – selge vaheaeg ema kiirmoepäevadest, mil riideid kanti sageli vaid korra ja visati siis minema.

Emilia vanemate sõnul on elukvaliteet sellistes linnades nagu Berliin oluliselt paranenud. Tasuta kasutatava ja konditsioneeritud kohaliku transpordisüsteemi ning läbimõeldud reovee vältimise abil, mis teeb Sprees ujumise võimalikuks, muutub igapäevaelu lihtsamaks ja lõõgastavamaks. "Seal on midagi" – ka toitumise osas: Emilia pere on läinud üle valdavalt taimsele toidule. Tema isa kostitab end siiski aeg-ajalt kohapeal toodetud lihaga. Linnapõllumajandus, katusetalud ja kogukonnaaiad pole enam pelgalt tulevikuvisioonid, vaid osa eluviisist.

Linnade roll transformatsioonis

Linnad ei ole ainult elukohad, vaid ka säästva arengu mootorid. Valju BMFTR Majanduse ja ühiskonna ümberkujundamise potentsiaal peitub eelkõige linnakeskustes. Kliimakaitse, sotsiaalsete vajaduste (nt taskukohane eluase) ja kaasaegse liikuvuse kombinatsioon on ülioluline. Sotsiaalsed uuendused ja tehnoloogilised lahendused peaksid käima käsikäes, et vastata linnastumise väljakutsetele ja samal ajal suurendada linnade vastupidavust.

Linna-maa-tuleviku ümberkujundamise algatusega soovivad poliitikud konkreetselt edendada uurimisprojekte, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandavad linnade elukvaliteeti. Säästev liikuvus on hädavajalik, eriti suurlinnapiirkondades. Uuenduslikud rahastamismudelid ja planeerimiskontseptsioonid toetavad keskkonnasõbralike tehnoloogiate juurutamist, mida kasutatakse ka Kölnis, nii et siin luuakse mudel ka teistele linnadele.

Kodanike osalus ja haridus

Veel üks oluline aspekt on kodanike osalus. Sellised algatused ja konkursid nagu “Tuleviku linn” pakuvad ruumi loovateks ideedeks linnaelu parandamiseks. Edusamme on vaja ka hariduses: säästvat arengut toetav haridus on tulevaste põlvkondade tegevuses kesksel kohal, nagu ka ESD portaal rõhutatakse. Rohkem kui pool maailma elanikkonnast elab juba praegu linnades ja prognoosid näitavad, et see trend kasvab 2030. aastaks 60%-ni.

Jätkusuutlike elamispindade poole püüdlemine on hädavajalik, et võidelda linnastumisega kaasnevate väljakutsetega, nagu üürihindade tõus ja õhusaaste. Saksamaal on linnapiirkondade elamistingimuste parandamise projektid juba jõudsalt käimas ning innovaatiliste lahenduste vahetamist omavalitsuste vahel julgustatakse aktiivselt. Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, näitab Emilia-suguste noorte linnaelanike südamlik soov, et on vaja ümber mõelda – maa ressursse austava elu poole.