Bundestag otsustab täna, kas pikendada üüri ülempiiri 2029. aastani

Bundestag otsustab täna, kas pikendada üüri ülempiiri 2029. aastani

Täna on Bundestagi päevakorras keskne teema: üürikontroll. See 2015. aastal kehtestatud määrus on sellest ajast peale palju arutelu tekitanud. Bundestag otsustab täna, kas pikendada seda 2029. aasta lõpuni, kuna praegune määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2025. Loud Raadio Hochstift Oodatavad tulemused on väga olulised, eriti arvestades Saksamaal jätkuvat eluasemekulude kriisi.

Saksa Üürnike Liit (DMB) on võtnud selge seisukoha ja tervitab pikendamist, kuid nõuab samal ajal olemasolevate lünkade sulgemist ning erandite ja eeskirjade ülevaatamist. Inimesed otsivad meeleheitlikult taskukohast eluaset ja seisavad silmitsi üha tõusvate üürihindadega. Saksamaa 14 suurimas linnas on küsitavad üürihinnad alates 2015. aastast tõusnud ligi 50%, eriti paistis silma Berliin, kus üürihinnad on enam kui kahekordistunud.

Üür tõuseb ja reformi vajadus

Kehtiv regulatsioon lubab uute üüride üüritasu olla maksimaalselt 10% kõrgem kohalikust võrdlevast üürist. Siiski on palju erandeid: see ülempiir ei hõlma näiteks vastvalminud ja ulatuslikult moderniseeritud kortereid. DMB president Lukas Siebenkotten on pooldanud nende erandite läbivaatamist ja uute hoonete tähtaja lühendamist 2023. aastani. Nõuti ka tõhusaid trahve üüri ülempiiri rikkumiste eest. "Üürispiraal tuleb peatada," ütles Siebenkotten hiljutises intervjuus. Üürnike Ühing teatab, et paljud üürnikud kõhklevad endiselt konfliktide kartuses oma õiguste kasutamises.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka möbleeritud korterite probleemile. Kui üürikontroll kehtib põhiüürile, siis täiendavad mööbli lisatasud võivad olukorra veelgi keerulisemaks muuta. DMB soovitab suurema selguse huvides need kulud üürilepingus eraldi välja tuua.

Üürikontrolli tulevik

Tänase otsusega võiks koalitsioonileppesse lülitada ka edasised meetmed. Arutatakse üüritõusu ülempiiri vähendamist praeguselt 15%-lt 11%-le. Kaalutakse ka vallandamise kaitse parandamist ajapikendusmaksete saamisel ja uue mittetulundusliku eluasemeorganisatsiooni juurutamisel. Vastavalt Kinnisvarahaldur Scout keskset tähtsust pikaajalise jätkusuutliku eluasemeturu arendamiseks.

Üürikontroll on aktiivne kokku 492 linnas ja mõjutab umbes 26 miljonit inimest Saksamaal. Samal ajal kui föderaalvalitsus töötab seaduseelnõu kallal, mis pikendab regulatsiooni 2029. aasta lõpuni, on üürikontrolli tulevik pärast 2025. aastat ebakindel. Lõppkokkuvõttes sõltub palju poliitilisest olukorrast ja võimalikest muudatustest valitsuses.

Jääb põnev näha, kuidas tänased otsused mõjutavad elamumajanduse olukorda lähiaastatel ning kas paljukuuldud üleskutsed tõhusamate lahenduste järele võetakse kuulda. Kindel on vaid üks: “eluaseme” teema on ja jääb elava sotsiaalse diskursuse osaks. Tänase hääletuse tulemus võib Saksamaal paljudele otsustavaks saada.