Põuakatastroof: Saksamaa vajub veestressi!

Põuakatastroof: Saksamaa vajub veestressi!

Saksamaa põud on viimastel aastatel saavutanud murettekitavad mõõtmed. 2023. aasta kevadel registreeriti riigis rekordiline põud, mille Saksamaa ilmateenistus dokumenteeris üksikasjalikult. Veebruarist maini sadas kõige vähem vihma alates rekordite algusest, muutes olukorra eriti murettekitavaks Pilt kirjeldab. See äärmuslik ilmaolukord ei mõjuta mitte ainult keskkonda, vaid ka kodanike igapäevaelu.

Mitmes piirkonnas, sealhulgas Brandenburgis ja Saksimaal, on kasutusele võetud drastilisi meetmeid vee väljatõmbamiseks jõgedest ja järvedest. Näiteks Altmarkkreis Salzwedeli veekogudest on vee väljavõtmine keelatud alates 24. juunist. Ka muru puistamine on mõnel pool keelatud, et säästa väärtuslikke veevarusid. Prognoosid viitavad põua jätkumisele, millega võib kaasneda kuumalaine, mis olukorda veelgi halvendaks.

Niisutuskeeld ja veepuudus

Veepuudus ei kajastu ainult drenaažisüsteemides, vaid ka inimeste igapäevaelus. Jerichoweri maal on keelatud põhjavee ja joogivee kasutamine niisutamiseks ajavahemikus 10.00–19.00. alates 26. juunist. Lisaks teatab Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse põuaseire kõrge põua intensiivsusest, mis on seotud Saksimaa madalaima põhjaveetasemega. 80 protsenti mõõtepunktidest registreerivad murettekitavalt madalad väärtused.

Pilk Alam-Saksimaale näitab, et Hannoveri piirkonnas ei tohi kella 11–17 avalikke ja erahaljasalasid kasta. temperatuuril üle 27 kraadi, rikkumiste eest kuni 50 000 euro suuruse karistusega. Dessau-Roßlaus hakkavad 1. juulist kehtima sarnased eeskirjad veevarustuse tagamiseks. Need meetmed on otsene tagajärg jätkuvast põuast, mille Saksamaa ilmateenistus on klassifitseerinud kuivemaks alates 1931. aastast, kusjuures 2025. aasta märtsis oli sademeid väga vähe, vaid 21%, võrreldes võrdlusperioodiga 1991–2020.

Kliimamuutuste mõjud

Selle kriisi põhjused on keerulised. Kliimamuutused ei ole mitte ainult oluliselt mõjutanud sademete jaotumist, vaid toovad kaasa ka suure hulga muid nn ekstreemseid sündmusi. Teadlaste sõnul kell GreenKama Muutused veeringluses on avaldunud globaalselt, pannes veevarud üha suurema stressi alla. Saksamaal ennustatakse, et kliimamuutused mõjutavad jätkuvalt sademete arvu ja põud võib lähiaastatel sageneda.

Eelkõige on mõjutatud riigi põhja- ja kirdeosa, kus mõõtejaamad registreerisid märtsis vaid 9 l/m² sademeid. Kuigi föderaalne keskkonnaministeerium ja föderaalne keskkonnaagentuur soovivad võtta vastumeetmeid selliste projektidega nagu WADKlim, nõuab praegune olukord kogu ühiskonda hõlmavat lähenemist. Kodanikke julgustatakse säästma vett ja rakendama keskkonnateadlikke tavasid joogivee kättesaadavuse parandamiseks.

Põual on kaugeleulatuvad tagajärjed ka põllumajandusele ja ökosüsteemidele. Mulla niiskuse kadu ning negatiivne mõju taimedele ja loomadele võivad omada tõsiseid pikaajalisi tagajärgi, mis on märgatavad ka toiduainete tootmisel. Praeguste olude kontekstis on selge, et edaspidise veepuuduse ärahoidmiseks on ühiskonnas hädasti vaja ümbermõtlemist. Föderaalne Keskkonnaagentuur rõhutab, et säästvad veemajandusstrateegiad on tuleviku väljakutsetega toimetulemiseks ülimalt olulised.