Veevõtu keeld Dahme-Spreewaldi linnaosas: põud tabab!
Veevõtukeeld Dahme-Spreewaldi linnaosas alates 3. juulist 2025 madala veetaseme ja põua tõttu.

Veevõtu keeld Dahme-Spreewaldi linnaosas: põud tabab!
Praegu on Dahme-Spreewaldi piirkonnas tõsine põhjus muretsemiseks: piirkond on kehtestanud kogu päeva kestva veevõtukeelu pinnaveest. Valju Niederlausitzi vool See keeld puudutab Märkische Heide omavalitsusi, Unterspreewaldi linnaosa, Lieberose/Oberspreewaldi linnaosa, Lübbeni linna, Luckau linna ja Heideblicki omavalitsust. Selle otsuse taustaks on kestev põud, mis on põhjustanud Dahme ja Spree murettekitavalt madala veetaseme.
Spree väljalaskeväärtus Leibschi gabariidil on alates 19. juunist 2025 püsivalt alla kriitilise väärtuse. See tähendas, et Saksimaa hoidlate ja Sprembergi paisu vee eraldumist ei saanud veelgi vähendada. Üldkorraldus avaldati linnaosa ametlikus väljaandes ja tunnistab kehtetuks senise 17. juuni 2025 määruse.
Põud Brandenburgis
Olukord Dahme-Spreewaldis on osa suuremast probleemist, mis mõjutab mitut Lõuna-Brandenburgi piirkonda. sisse RBB24 Sarnaste keeldude kohta on teateid Spree-Neiße piirkonnas, Oberspreewald-Lausitzis ja Elbe-Elsteris. Need keelud kehtestati mõjutatud piirkondades peamiselt äärmise põua tõttu. Näiteks Spree-Neiße piirkonnas kehtib keeld kella 8.00–20.00, Dahme-Spreewaldis kehtivad samad kellaajad.
Brandenburgis tänavu aga vihma ei tulnud. 2025. aasta juunis mõõdeti vaid 38 liitrit sademeid ruutmeetri kohta, mis teeb sellest piirkonnast Saksamaa ühe kuivema piirkonna. Märkische Allgemeine aruanded. Võrdluseks: tänavune kevad oli 700 päikesepaistelise tunniga keskmisest oluliselt päikeselisem.
Pikaajalised mõjud
Siiski ei ole jätkuval põual ainult lühiajalised tagajärjed. Eksperdid hoiatavad, et praegu kehtivad veevõtukeelud võivad muutuda uueks normaalsuseks. Hüdroloogid märgivad sademete kroonilist puudujääki, mis on kestnud mitu aastat. Koheselt veetaseme taastumist ei ole näha ja paljud veekogud on surve all.
Üheks ettepanekuks selle olukorra parandamiseks on vihmavee parem maastikul hoidmine ja “käsnalinnade” kontseptsioonide väljatöötamine. Ainult nii saab pikemas perspektiivis eelseisva veepuuduse vastu võidelda ja veekogude ökoloogilist seisundit tagada.
Olukord on tõsine ja nõuab mitte ainult võimudelt, vaid ka kodanikelt veevarudega tegelemise ümber mõtlemist. Järgmised kuud on otsustava tähtsusega veetaseme kujunemise ja normaalsuse taastumise määramisel.