Euroopa Kohtu otsus kollektiivläbirääkimiste kohta: miljonid on kaitstud palkade dumpingu eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Euroopa Kohus kinnitab EL-i miinimumpalga direktiivi, mis kutsub DGB-d üles koostama tegevuskava kõrgemate kollektiivläbirääkimiste pidamiseks Brandenburgis.

Der EuGH bestätigt die EU-Mindestlohnrichtlinie, was den DGB zu einem Aktionsplan für höhere Tarifbindung in Brandenburg aufruft.
Euroopa Kohus kinnitab EL-i miinimumpalga direktiivi, mis kutsub DGB-d üles koostama tegevuskava kõrgemate kollektiivläbirääkimiste pidamiseks Brandenburgis.

Euroopa Kohtu otsus kollektiivläbirääkimiste kohta: miljonid on kaitstud palkade dumpingu eest!

Täna, 11. novembril 2025 astus Euroopa Kohus (EKJ) olulise sammu töötajate õiguste vallas. Euroopa Kohus on kinnitanud ELi miinimumpalga direktiivi põhiaspekte. See ei ole mitte ainult põhjus rõõmustamiseks, vaid on ka oluline signaal sotsiaalsema Euroopa jaoks, nagu dgb.de-sociales-europa.

Direktiiv kohustab ELi liikmesriike tagama kollektiivläbirääkimiste ulatuse tugevdamise riikides, kus töötajate arv on alla 80 protsendi. Eelkõige Berliini ja Brandenburgi liidumaades on kollektiivläbirääkimiste ulatus ettevõtete vahel märgatavalt madal. Saksamaa Ametiühingute Föderatsioon (DGB) Berliinis-Brandenburgis juhib tähelepanu, et töötajad, sotsiaalkindlustusseltsid ja maksuamet jäävad igal aastal ilma miljardeid dollareid, mis oleksid töötajatele kättesaadavad, kui toimuksid üleriigilised kollektiivläbirääkimised.

Rahaline kahju ja vajadus tegutseda

DGB arvutused näitavad, et kollektiivläbirääkimiste puudumine Berliinis toob sotsiaalkindlustusele kaasa ligikaudu 2,6 miljardi euro suuruse kaotuse aastas, millele lisandub veel ligikaudu 1,4 miljardi euro suurune maksutulu vähenemine. Jääb üle vaadata, et Berliinis teenivad kollektiivlepinguta töötajad 1904 eurot neto vähem, Brandenburgis aga koguni 3823 eurot.

Kollektiivlepingute laiaulatusliku rakendamise korral oleks Berliinis võimalik pakkuda töötajatele aastas 1,895 miljardit eurot ja Brandenburgis 1,892 miljardit eurot rohkem. Seetõttu nõuab DGB kiiret tegevuskava kollektiivläbirääkimiste tugevdamiseks, mille peaks välja töötama föderaalvalitsus, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust.

Olulised nõudmised tulevikuks

DGB juhatuse liige Stefan Körzell näeb Euroopa Kohtu otsust õnneliku päevana miljonite töötajate jaoks Saksamaal ja kogu ELis. Ta nõuab, et ka föderaalvalitsus hakkaks nüüd tegutsema ja alustaks tegevuskava, nagu on ette nähtud EL-i miinimumpalga direktiivis. Direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama sobiva miinimumpalga jaoks oma kriteeriumid, mis tähendab, et Saksamaal on võimalus regulatsioon üle vaadata ja vajadusel seda parandada.

Selles arutelus rõhutatakse eriti vajadust selgete regulatsioonide järele tööturul. Ilma tõhusa kaitseta palgadumpingu ja tööturu omavoli eest riskivad töötajad, eriti madalapalgalistes sektorites, töötada tingimustes, mis ei vasta õiglasele ja õiglasele palgale.

Selgelt kollektiivläbirääkimistele keskendudes näeb DGB võimalust mitte ainult töötajate ostujõu tugevdamiseks, vaid ka ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Ainult õiglase palgaga saab luua häid töötingimusi, millest lõppkokkuvõttes on kasu kaubandusele ja kogu majandusele.