Linnugripihäire: hukkus üle 500 000 looma – munade hinnad tõusevad märkimisväärselt!

Linnugripihäire: hukkus üle 500 000 looma – munade hinnad tõusevad märkimisväärselt!

Linnugripp on Saksamaal levinud alates 2023. aasta septembri algusest ja olukord halveneb dramaatiliselt. Friedrich Loeffleri instituut (FLI) on praegu registreerinud 30 haiguspuhangut linnufarmides ja 73 haigusjuhtu metslindudel. Seni rohkem kui500 000 looma, sealhulgas kanad, pardid ja haned, tapetakse. Selline areng suurendab linnukasvatajates hirme, sest muuhulgas võib munade hind järsult tõusta, samas kui linnuliha oluline hinnatõus on tõenäolisem. FLI prognoosid on murettekitavad: lindude rände kõrgaeg on veel ees.

Praegu on eriti mõjutatud Alam-Saksi, Mecklenburg-Vorpommerni, Brandenburgi ja Tüüringi liidumaa, kus on registreeritud enamik haiguspuhanguid linnufarmides. Ainuüksi Alam-Saksimaal hukkus 20 500 kalkunit, Põhja-Brandenburgis tuli põldudelt päästa tuhandeid surnud kured. See kõik on kibe uudis linnulihatööstusele, kes esialgu ei oota tohutut hinnatõusu. Viimaste teadete kohaselt võiks sõltuvalt olukorra kujunemisest olla võimalik munade eriline hinnatõus kuni 40 protsenti. Linnukasvatajad on endiselt mures ja nõuavad üleriigilist tallipidamise kohustust.

Murettekitav statistika

Saksamaal leiti rekordarv H5N1 viirusesse surevaid linde. RBB24 aruannete kohaselt on haiguspuhangud viimastel aastatel pidevalt sagenenud, eriti Brandenburgis. Viirus muteerub ja muutub agressiivsemaks, mis muudab sümptomid masendavaks: haigetel lindudel esineb sageli isutus, kõhulahtisus ja õhupuudus ning sageli nad surevad lühikese aja pärast. Linnukasvatuse jaoks on eriti ohtlik see, et nakatunud metslinnud võivad viirust levitada, ilma et neil oleks sageli mingeid sümptomeid. Need võivad läbida pikki vahemaid ja põhjustada massilist levikut. Olukorda aitavad keerulisemaks muuta ka saastunud materjalidega kokkupuutuvad metsaelukad ja koduloomad.

Viirust ennast peetakse inimestele kahjutuks, kuid see kujutab endast ohtu nakatunud loomadega tihedas kokkupuutes. See puudutab eriti linnukasvatajaid, kes peavad oma loomi metslindude eest võimalikult hästi kaitsma. Mõjutamata ettevõtete tervislikke tooteid võib teatud tingimustel edasi müüa, samas kui mõjutatud ettevõtete liha ei tohi turustada. Reaktsioonina sellele ähvardavale olukorrale arutatakse ka hüvitise maksimummäära tõstmist 50 eurolt kuni 110 euroni looma kohta.

Olukord üksikasjalikult

Milliseid meetmeid on vaja leviku tõkestamiseks? Eksperdid soovitavad vältida rändlindude puhkealasid ning surnud või haigetest metslindudest teada anda, selle asemel, et neid ise puudutada. Kõigile loomaomanikele pöördutakse selge üleskutse poole oma loomi kaitsta, et vältida edasisi puhanguid. Erilist tähelepanu pööratakse ka kliimamuutustele, mis mõjutavad lindude rändekäitumist ja võivad soodustada nakkushaiguste levikut.

Bundestagi rohelised näevad hetkeolukorras kinnitust tehasepõllumajanduse struktuursetele nõrkustele. Väljakutse ei suurene mitte ainult linnukasvatajate jaoks, vaid sellel on märgatavad tagajärjed ka tarbijatele.