Võitlus 100 000 euro pärast: Berge vald nõuab abi avalike teenuste osutamiseks!

Võitlus 100 000 euro pärast: Berge vald nõuab abi avalike teenuste osutamiseks!

Nordrhein-Westfaleni maapiirkondades on lahvatanud arutelu kogukondade rahalise toetamise üle. Berge vald on juba mõnda aega võidelnud funktsionaalse põhikeskuse staatuse eest. 2020. aasta oktoobris kinnitati Prignitz-Oberhaveli regionaalplaneeringu kogukonna faktiline osaplaneering, mis tagab sellistele kohtadele aastas investeeringuteks 100 000 eurot. Linnapea Susanne Scherfke-Weber otsustas nüüd seda võitlust jätkata.

Kuid linnapea seisab silmitsi mõningate takistustega. Tema kogukond taotles seda rahalist seisundit, kuid talle keelduti. Kasutatavad kriteeriumid tunduvad esmapilgul arusaadavad, kuna need sisaldavad olulisi punkte nagu “kohaliku omavalitsuse asukoht”, apteek ja hambaravi võimalused. Ent nagu linnapea minister Detlef Tabbertile saadetud avalikus kirjas kirjeldas, on vald teistes valdkondades hästi positsioneeritud. Olemas perearst, pakkumised noortele ja pensionäridele ning pangakontor ja toimiv ühendus kohaliku ühistranspordiga.

Kriteeriumid kui komistuskivi

Taotluse tagasilükkamine ei takistanud Berge aktiivseks jäämist. 2023. aasta juunis kirjutas Scherfke-Weber ministrile avaliku kirja ja kutsus üles kriteeriumid üle vaatama. Ta rõhutas, kui olulised on päevakeskused ja algkoolid maapiirkondade avalike teenuste jaoks. Need asutused ei paku mitte ainult haridusvõimalusi, vaid on ka külaelanike elukvaliteedi seisukohalt üliolulised.

Osariigi parlamendi petitsioonikomisjon kutsuti kogukonna muresid uurima. Tagasiside oli vähemalt paljulubav: komisjon ja regionaalplaneerimise kogukond nõustusid, et kriteeriume tuleks pidada liiga piiravaks. See võib tähendada pööret pikas vaidluses Berge rahalise toetuse üle.

Sellegipoolest andis minister Tabbert mõista, et avalike teenuste rahastamine ei kuulu ruumilise planeerimise regulatsiooni alla. Oma kirjas viitas ta kehtivale koalitsioonilepingule, mis käsitleb koolide ja lasteaedade kindlustamist maapiirkondades. Scherfke-Weber on edasise abi saamiseks võtnud ühendust ka haridusministeeriumiga. Nende eesmärk jääb selgeks: kogukond ei vaja mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka poliitika ümbermõtestamist.

Koos parema tuleviku nimel

Linnapea on kindlalt otsustanud jätkata pürgimist funktsionaalse esmatähtsa asukoha staatuse poole. Võitlus 100 000 euro pärast aastas võib olla kogukonna tuleviku seisukohalt ülioluline. Kuigi Berge on viimastel aastatel pidanud palju pingelisi vestlusi, on nüüd käes uus koostöö ajastu.

See probleem ei ole oluline ainult mägede jaoks, vaid peegeldab väljakutseid, millega seisavad silmitsi paljud maakogukonnad. Osariigi ja föderaalvalitsuste toetus on maapiirkondade elukvaliteedi säilitamiseks ja edendamiseks hädavajalik. Ja kindlasti on kogukonnal veel palju tööd ees – soov muutuste ja toetuse järele püsib katkematuna.