Steinmeier Neuruppinis: Kiitus idasakslastele ja arutelu kompromisside üle

Steinmeier Neuruppinis: Kiitus idasakslastele ja arutelu kompromisside üle

3. juulil 2025 külastas liidupresident Frank-Walter Steinmeier nn kohaliku aja raames Neuruppini. Ta kiitis idasakslaste märkimisväärseid elusaavutusi ja meenutas linna "dramaatilist ümberkujundamist" pärast taasühendamist 1990. aastal. Steinmeier märkis, et kunagistest DDR-i suurettevõtetest on alles jäänud vaid kliinikud, millest on nüüdseks saanud Neuruppini suurim tööandja ja arstiõppe keskus. See areng näitab piirkonna elanike kohanemisvõimet ja vastupidavust, kes suudavad jätkuvalt leida oma koha keskklassis ja seeläbi aidata kaasa majanduse elavdamisele. Neuruppini arengud on muljetavaldav näide Ida-Saksamaa viimase paarikümne aasta jooksul toimunud muutusest, mida Steinmeier korduvalt rõhutas.

Kuid muutused ei ole ainult majanduslikud. Olulise valdkonna moodustavad ka poliitilised voolud. Praegused valimisprognoosid näitavad, et AfD-st võib saada tugevaim jõud eelseisvatel Saksimaa, Tüüringi ja Brandenburgi liidumaa valimistel. Selle põhjuseks on eelkõige paljude kodanike jätkuv rahulolematus poliitiliste ja sotsiaalsete tingimustega, mille põhjuseks on osaliselt pärast 1989/90. aastat toimunud murrang. Ajaloolased nagu Detlev Brunner juhivad tähelepanu sellele, et idasakslasi ei tohiks mõista kui passiivseid ohvreid, vaid kui tegutsevaid subjekte, kes olid transformatsiooniprotsessis aktiivselt kaasatud.

Mineviku ja oleviku väljakutsed

AfD-ga tegelemine oli teine ​​teema, mida Steinmeier käsitles. Ta julgustas inimesi otsima kompromisse ja kaasama dialoogi paljusid huvisid. Samas kommenteeris ta sõjalise jõu vajalikkust diplomaatia ja täpsuse toetamiseks, mida peab ajateenistuseks vajalikuks. Need teemad kajastavad ühiskonna kui terviku ees seisvaid väljakutseid, millega seisab silmitsi mitte ainult Ida-Saksamaa, vaid kogu Liitvabariik.

Ida-Saksamaa ühiskonna muutumist on aastaid intensiivselt uuritud. Kui 1990. aastatel keskenduti eelkõige sotsiaalteaduslikele küsimustele, siis nüüdisajaloo uurimise tähtsus on tõusnud alates 2010. aastate keskpaigast. Eelkõige on muutunud arutelu termini “Ida-Saksamaa” üle ja sellega seotud kogemused. Muutus on ühiskonnas sageli heroiseeritud, kuid paljud väljakutsed on tänaseni lahendamata. Paljude kodanike jaoks püsib sotsiaalne ebavõrdsus ida ja lääne vahel ning soodustab parempoolsete liikumiste tõusu. Töötajate vaheline läbipaistev kaasotsustamine on ülioluline, et tagada tulevaste ümberkujundamisprotsesside õiglus ja õiglus.

Vaadates tulevikku

Varasemaid kogemusi silmas pidades kutsuvad ajaloolased ja politoloogid üles pöörama rohkem tähelepanu Ida-Saksamaa tööjõu aktiivsele rollile majandusmurde ajal. Neid ei tohiks näha lihtsalt muutuste passiivsete vastuvõtjatena, vaid nende tuleviku aktiivsete kujundajatena. See nõuab poliitilist ja sotsiaalset mobilisatsiooni, et astuda vastu ühiskonna parempoolsetele tendentsidele ja edendada sotsiaalselt õiglast ümberkujundamist.

Kas ja kuidas Ida-Saksamaa elanikud selle tee ühiselt ette võtavad, jääb näha. Üks on aga selge: väljakutsed on keerulised ja mitmekihilised ning usalduse ja perspektiivide loomiseks tuleb dialoog taaselustada. Steinmeier järeldas, et peame olema valmis tulevikuküsimustega silmitsi seisma ja aktiivselt kaasa lööma – ainult nii saab luua aluse positiivseks edasiseks arenguks.