Brandenburgis vähem õpipoisi: käsitöö vajab kiiresti uut verd!

Brandenburgis vähem õpipoisi: käsitöö vajab kiiresti uut verd!

Alates 2017. aastast Alt Borkis talulihapoodi pidav Ingo Kaplick on oma esimese käsitöökoolituse pakkumiseks käinud pika tee. 16-aastane Hannes Keller, tema suur sugulane, töötab temaga õpipoisina alates 2024. aasta septembrist. See samm oli Kaplicki jaoks vajalik pärast seda, kui ta polnud varem saanud ühtegi avaldust õpipoisiõppeks. Ta näeb selles märki noorte kahanevast huvist oskustööliste vastu, mis on piirkonnas tõsine probleem. 2024. aastal töötas Potsdamis-Mittelmarkis oskustöölistes ametites vaid umbes 689 praktikanti – see on 14 võrra väiksem kui eelmise aastaga, nagu väideti [maz-online.de].

Olukord ei ole isoleeritud, kuna Berliini-Brandenburgi föderaalne tööhõiveagentuur teatas, et 2024. aasta mai lõpus vähenes koolituskohtade arv eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 1000 võrra. Seevastu IHK Potsdam ei saa seda suundumust kinnitada ja registreerib isegi treeningukohtade kasvu võrreldes pandeemiaeelse statistikaga. IHK Potsdami pressiesindaja Detlef Gottschling selgitab, et paljud ettevõtted toetuvad uute talentide meelitamiseks üha enam sisevõrkudele ja digitaalsetele platvormidele.

Väljakutsed meisterdamisel

Väljakutsed, millega noored seisavad silmitsi oskustöölistega, on sügavat laadi. Näiteks mehaanikameister Dirk Borgwardt mainib, et ta on 28 aasta jooksul koolitanud vähemalt ühe praktikanti aastas ja nüüd on näha soovijate arvu selget langust. Ta näeb vajadust innustada noori oskuslikuks ametiks ja kutsub samas üles tõstma koolide haridustaset. Seda seisukohta toetab Potsdami Käsitöökoja pressiesindaja Ines Weitermann, kes kutsub samuti üles võtma kiireloomulisi meetmeid koolihariduse parandamiseks.

Laiemalt vaadeldes tööstust, selgub, et oskustööliste puudus oskustöölistes saavutas 2022. aastal rekordtaseme, umbes 236 818 vaba töökohaga. kofa.de andmetel ei leitud 128 891 avatud ametikoha hulgast sobivaid oskustöölisi. Eriti mõjutatud on ehitusvaldkonnad, mis on energiaülemineku seisukohalt keskse tähtsusega, eriti ehituselektritehnika ning torustiku ja kliimaseadmete valdkonnas.

Otsib lahendusi

Duaalkoolitus on kvalifitseeritud töötajate tagamise võtmestrateegia. Sellegipoolest väheneb kokkuvõttes äsja sõlmitud koolituslepingute arv, mille tulemuseks on suur hulk täitmata koolituskohti. Edaspidi hakatakse rohkem koolituskohti pakkuma hooneelektrotehnika, toru- ja kütteehituse ning katusetööde valdkonnas, kuna need erialad on eriti populaarsed. Pakutavate koolituskohtade arv kasvas aga soovijate arvust kiiremini. See jätab paljud ametikohad täitmata – probleem, mis vajab lahendamist, nagu bmas.de rõhutab.

Üha selgemaks saab, et käsitööga seotud väljakutsed kujutavad endast probleemi kogu ühiskonnale. Demograafilised muutused, digitaalne transformatsioon ja geopoliitilised arengud mõjutavad oluliselt tööturu olukorda. On viimane aeg istuda koos laua taha ja leida lahendused, mis mitte ainult käsitööd, vaid ka kogu ühiskonda edendavad.