Hundid Tüüringis: jalutajad ja metsandustöötajad on ohus!

Hundid Tüüringis: jalutajad ja metsandustöötajad on ohus!

Tüüringis tekitavad praegused arengud huntide ümber murelikke nägusid ja tuliseid vaidlusi. Wolf Biber Luchsi kompetentsikeskus (KWBL) on teatanud huntide ebatavalisest käitumisest Morasti ja Wildschopfe metsaaladel. Üksikud loomad lähenesid koertega jalutajale ja metsandustöötajale ning näitasid üles agressiivset lähenemiskäitumist. Föderaalse huntide dokumentatsiooni- ja nõustamiskeskuse (DBBW) andmetel on hädasti vaja olukorra tõhustatud jälgimist. Hundide inimestest eemal hoidmiseks kavandab KWBL selliseid meetmeid nagu kummikuulide kasutamine, kuigi see on ekspertide seas vastuoluline.

Tekkiva agressiivsuse taustaks võib olla geneetiliselt tuvastatud karja juhthundi GW3147M ebaseaduslik mahalaskmine. Varem seostati selle olukorraga noort hunti, kuid Tüüringi Riiklik Jahiselts (LJVT) vaidleb keskkonnaministeeriumi väitele vastu ega pea leitud looma juhthundina. LJVT hoiatab võimaliku hirmutekitamise eest ja kutsub üles vaatama ümber Saksamaa hundipoliitikat, mis peaks muu hulgas hõlmama hundi lisamist föderaalsesse jahiseadusesse ja föderaalse looduskaitseseaduse muudatusi.

Hundipoliitika väljakutsed Saksamaal

Hunditeema on polariseeriv – pilk üleriigilisele olukorrale näitab, et 2023. aastal avastati Saksamaal umbes 1600 hunti, mis on kasvutrendiga. Saksa põllumeeste assotsiatsiooni hinnangul on populatsioon 1800–3300 looma. Sama tähelepanuväärne on see, et EL-i parlamendiliikmed otsustasid hiljuti langetada hundi kaitsestaatuse rangelt kaitstult kaitstud staatusele. See otsus võimaldab liikmesriikidel võtta paindlikumaid meetmeid, et parandada inimese ja hundi kooseksisteerimist ning vastata kasvavate hundipopulatsioonide väljakutsetele. Sellega seoses näeb uue föderaalvalitsuse koalitsioonileping ette, et see ELi otsus tuleb võimalikult kiiresti üle võtta siseriiklikku õigusesse.

Debatt huntide üle on emotsionaalselt laetud. Kariloomakahjustused tekivad ikka ja jälle, ainuüksi 2023. aastal said hundid kahjustada 5727 looma – enamik neist on lambad. Muret väljendavad ka rohelised, märkides, et kaitsestaatuse alandamise otsusel puudub kindel teaduslik alus. Varem tõhusana tundunud karjakaitsemeetmetest saadakse üha enam üle, sest ilmuvad teated huntide lautadesse murdmisest.

Alternatiivne vaade

Huntide teemaline arutelu on päevakorral mitte ainult Saksamaal, vaid ka kogu Euroopas. Hundid hävitati Lääne-Euroopas 19. sajandi keskel, kuid suutsid ellu jääda Ida- ja Lõuna-Euroopas. Alates 1970. ja 1980. aastatest on tehtud jõupingutusi hundi kaitsmiseks, mis on viinud liigi tagasitulekuni paljudes piirkondades. Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul on Euroopas praegu üle 20 000 hundi ja nende levilale tungimine põhjustab üha suuremaid konflikte inimtegevusega, eriti loomakasvatuses.

Kaitsestaatuse muutused pakuvad poliitikutele võimalust leida sihipäraseid lahendusi. Vaja on tasakaalustatud arusaamist põllumajanduse vajaduste ja taastuva hundipopulatsiooni kaitse vahel. Olenemata sellest, kuidas olukord areneb, on järgmised kuud otsustava tähtsusega selle jaoks, kuidas Saksamaa ja EL hundi ja selle seatud väljakutsetega hakkama saavad.