Koronaekspert Lausen: Bergamo numbrid on šokeerivad – loetud on 6000 surmajuhtumit!

Koronaekspert Lausen: Bergamo numbrid on šokeerivad – loetud on 6000 surmajuhtumit!

Väikeses külakirikus B109 üritustesarja “Malchower Format” raames rääkis Tom Lausen muljetavaldavalt oma koronapandeemia uurimisest. 18. juulil 2025 kogunes üle 120 kuulaja, et jälgida andmeanalüütikut ja tema arusaamu pandeemiaga toimetulekust. Lausen, kes oli seal juba 2024. aasta oktoobris pastor Thomas Dietzi kutsel loengu pidanud, andis mõista, et püüab koroonadebatis objektiivsem olla. Ta uuris paljusid numbreid, et praeguseid teooriaid kahtluse alla seada või ümber lükata.

Lauseni loengus mängis keskset rolli tema isiklik reis Bergamosse, kus ta ja ta meeskond kontrollisid suremust koroonaperioodil. Ta luges vastutustundlikult kokku 27 kalmistu hauad ja kinnitas, et Itaalia linnas oli tõepoolest üle 6000 hukkunu. Selle arvuni jõudis ta enda uuringute ja surmaandmete võrdluse põhjal EL statistikaameti Eurostati andmetega, kuna Saksamaa surmaandmed polnud kättesaadavad. Lausen võttis otse ühendust riigi statistikaametitega ja nii mõnestki oli abi.

Struktuuriprobleemid ja poliitiline vastutus

Lauseni koostatud infot esitleti ka Euroopa Parlamendis. 7. mail 2025 tutvustas ta seal oma leide Gerald Hauseri (FPÖ) ja Christine Andersoni (AfD) algatatud fraktsiooni "Patriots for Europe" kutsel. Lausen nentis, et Bergamost pärit andmeid ei tohi mingil juhul kasutada poliitiliste otsuste tõsise alusena. Ta analüüsis seda, mida ta kirjeldas kui mittetäielikku aruandlust ja koronaviiruse surmajuhtumite valikulist teavitamist, ning kritiseeris nende tavade tekitatud umbusaldust elanikkonna seas.

Selle eesmärk on põhjalikult selgitada pandeemiaaegse kõrge suremuse põhjused. Eelkõige kahtleb ta, kas selle põhjustas viirus ise, vaktsineerimised, võetud meetmed või haiglaravi. Ta märgib, et pandeemia ajal suri palju vanu inimesi, mida ta suhtub kriitiliselt, eriti mis puudutab selle haavatava rühma kohtlemist.

Vaktsineerimisega seotud vaidlused ja läbipaistvuse puudumine

Lausen väljendas muret ka vaktsiinide pärast. Vaatamata sellele, et esimene Moderna vaktsiin töötati välja 13. jaanuaril 2020, jätkas suremus ka pärast vaktsineerimisi. Eelkõige paneb teda kahtlema vaktsineerimiskampaaniate tõhususes 2022. aasta jõulude kõrge suremus, kuigi kordusvaktsineerimine oli laialt levinud.

Tema algatus tõsta teadlikkust ja nõuda suuremat läbipaistvust läbib kogu tema tööd. Ta rõhutab, et eeskirjade eiramise tuvastamiseks tuleks kasutada ametlikke, ametlikke arve. Seda enam, et Paul Ehrlichi Instituut ei teavitanud selgelt ühtegi vaktsineerimise kõrvalmõju, mis olid varakult teada. Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, tunneb Lausen muret ka rahvusvaheliste organisatsioonide võimaliku mõju pärast riiklikule tervishoiupoliitikale, mis muutub WHO pandeemialepingut käsitlevas praeguses poliitilises debatis plahvatuslikumaks.

Enne tema eelseisvat esinemist Tüüringi osariigi parlamendi uurimiskomisjonis 19. augustil, kus ta uurib delikaatset koroonaprobleemi koos teiste ekspertidega, jääb arutelu koroonapandeemiaga leppimise üle põnevaks. Lausen jääb kindlaks põhiteesile, et laiaulatuslik läbipaistvus ja pluralistlik infokultuur on elanikkonna usalduse taastamiseks hädavajalikud.

Koroona pandeemia ajal keskmise liigsuremuse kohta kogutud andmed näitavad, et teatud perioodidel, näiteks aastatel 2021–2022, esines olulisi erinevusi. Statista andmetel on liigne suremus olnud maailma enim kannatanud riikides dramaatiline, mis näitab, kui oluline on pandeemiast ausam suhtlemine.

Lausen nõuab tungivalt, et poliitilistel otsustajatel, meedial ja meditsiiniasutustel oleks kohustus tagada objektiivne arutelu ja astuda sellega oluline samm õiges suunas.