Taani alustab ELi Nõukogu eesistujana: keskenduge julgeolekule ja rändele!
Taani saab EL-i Nõukogu eesistujaks 1. juulil 2025. Artiklis käsitletakse julgeolekupoliitilisi küsimusi ja Ukraina toetamist.

Taani alustab ELi Nõukogu eesistujana: keskenduge julgeolekule ja rändele!
3. oktoobril 2025 näib, et Euroopa tuleviku kurss on uuesti seatud. Taani saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks 1. juulil 2025 ning keskendub kesksele kohale kontinendi julgeolekule. Sellest teatas ELi esindus ning ootab tihedamat koostööd pärast Ukrainas jätkuvat konflikti. Taani peaminister Mette Frederiksen on viimastel aastatel üha enam ELi poole pöördunud ning keskendub nüüd stabiilsusele ja ulatuslikele sõjalistele kohustustele.
"Meil on teemade valimisel hea käsi," näivad Kopenhaageni vastutajad arvavat. 20. märtsil 2025 toimuv EL-i tippkohtumine tõstab päevakorda olulised küsimused Ukraina kaitse ja toetamise kohta. Eriti oluline on, et liikmesriigid saadaksid ühiselt tugeva signaali – mitte ainult Ukraina, vaid ka solidaarsuse Euroopa jaoks. Olaf Scholz osaleb tippkohtumisel eeldatavasti viimast korda, rõhutades Saksamaa rolli ümberrelvastuse teerajajana, mis sai võimalikuks tänu eelarve leevendamisele.
Keskenduge julgeolekule ja kaitsele
Taani plaanib suurendada oma sõjalisi kulutusi üle 3% sisemajanduse koguproduktist aastaks 2033. Sellega soovib riik kindlustada oma koha solidaarsusel põhinevas kaitsepoliitikas, mis tundub pärast Venemaa rünnakut Ukrainale kiireloomulisem kui kunagi varem. "Iga päev on midagi laual," vaevalt oleks ütlus Euroopa julgeolekuküsimustes sobivam olnud. The ELi tippkohtumine arutletakse mitte ainult ümberrelvastamise, vaid ka majanduse tugevdamise ja Kiievi pikaajalise toetamise üle. Eelkõige Saksamaa annab 2025. aastal Ukrainale seitse miljardit eurot, teised suured liikmesriigid nagu Prantsusmaa ja Itaalia peavad kärpima.
Läbirääkimised Ukraina piire austava rahulepingu sõlmimiseks on täies hoos. Samuti plaanib EL-i komisjon anda kuni 150 miljardit eurot kaitseks, et vähendada sõltuvust USA-st. Liigub ju igal aastal EL-ist välismaale, peamiselt USA-sse ligikaudu 300 miljardit eurot erasääste. Siin on vaja tegutseda erainvesteeringute meelitamiseks relvastusprojektidesse ja jätkusuutlikesse muutustesse.
Taani ja Euroopa tulevik
ELi eesistumisega näitab Taani, et on valmis vastutust võtma. Mette Frederiksen ei plaani keskenduda mitte ainult sõjalistele muredele, vaid soovib tegeleda ka rändepoliitika väljakutsetega Euroopa tasandil. Nende kavatsus kehtestada Taani karm varjupaigapoliitika ELi tasandil võib leida heakskiidu teistes liikmesriikides. Lähenemine Itaalia peaministrile Giorgia Melonile annab mõista, et Euroopas võetakse uus sidus kurss.
Ukrainas jätkuv sõjakaos paneb proovile usalduse ühiste poliitiliste struktuuride vastu. Kuid selge tegevuskava ja valmisolekuga seista koos nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, võib praegune kriis luua ka võimaluse tugevaks ja ühtseks Euroopaks. Politoloog Ulrik Pram Gad rõhutab, et Taani on sõltuv USA toetusest ja tugevast Euroopa selgroost. See koostöö on lähikuudel ja -aastatel otsustava tähtsusega, eriti arvestades geopoliitilistest pingetest tulenevaid võimalikke väljakutseid.
Üldiselt jääb üle loota, et Taani pühendumus ja eelseisvad ELi tippkohtumised toovad kaasa positiivse muutuse ja suunavad Euroopa õigele kursile. Selle aasta arengud võivad olla otsustava tähtsusega tee sillutamisel stabiilsema ja paremini kaitstud tuleviku poole.