Sakslased hirmul: kaks kolmandikku on mures oma rahalise tuleviku pärast!
9. juulil 2025 tehtud uuring näitab, et 80% sakslastest on vaatamata madalamale inflatsioonile mures oma rahalise tuleviku pärast.

Sakslased hirmul: kaks kolmandikku on mures oma rahalise tuleviku pärast!
"Mis meist saab?" Seda küsib täna endalt suurem osa sakslasi, sest värske uuringu järgi on kaheksa kümnest vastajast oma rahalise tuleviku pärast väga mures. Need murettekitavad arvud leiti küsitlusest tagesschau.de esitleti, milles uuriti üle 1000 leibkonna Saksamaal.
Uuring näitab, et enamik sakslasi pole hädas mitte ainult üüri- ja teenustehindade tõusuga, vaid ka ebakindlus oma rahalise olukorra suhtes on väga stressirohke. Ligikaudu 31 protsenti vastanutest kardab, et nende finantsolukord halveneb lähitulevikus veelgi, samas kui 24 protsendil on lähikuudel raskusi arvete õigeaegse tasumisega.
Püsivad hirmud ja kokkuhoiumeetmed
Kodanike mure pole alusetu: võrreldes teiste Euroopa riikidega on Saksamaal kõrgeimad punktisummad, mis puudutavad rahalisi kartusi tuleviku ees. Seda rõhutab ka küsitlus spiegel.de, mis näitab, et umbes 74 protsenti eurooplastest on samuti mures, kuid Saksamaal tõuseb see arv 80 protsendini. Eriti puudutab see madala sissetulekuga inimesi: ligi kolmveerand küsitletutest, kelle netosissetulek on kuni 2000 eurot, väljendab tõsist hirmu tuleviku ees.
Rahaline olukord tähendab, et 59 protsenti sakslastest on viimase kaheteistkümne kuuga muutunud kokkuhoidlikumaks. Ei saa eitada ka suuremaid kulutusi üürile ja igapäevasele toimetulekule. Umbes 32 protsenti väitis, et nad pidid viimase viie aasta jooksul oma elamispinna eest rohkem maksma, mis suurendab üldist koormust veelgi. Näide hinnatõusudest: Šokolaad on kallinenud 28 protsenti, kohvioad ja veisehakkliha aga ligi 20 protsenti.
Rahaline abi ja ideed tulevikuks
Teine murettekitav järeldus uuringust on see, et enam kui pooled vastanutest (52 protsenti) on viimase aasta jooksul kasutanud oma kulude katmiseks uut krediidiliini. Kui 20 protsenti on valinud "osta kohe, maksa hiljem" teenused, on see Euroopa keskmisest peaaegu kaks korda suurem. Ei saa mainimata jätta ka muret selliste laenude tagasimaksmise pärast – kuuel laenuvõtjal kümnest eeldab, et neil on raskusi nende tagasimaksmisega.
Seetõttu pole üllatav, et peaaegu iga teine inimene ootab oma isikliku olukorra paranemist tuleval aastal, samas kui vaid kolmandik usub positiivsesse pööret 2024. aastaks. Valitsuse abile on palju lootust: umbes 75 protsenti küsitletutest pooldab toetust majanduskriisi ajal, nimelt energia kindlate määrade või igapäevatoodete maksusoodustuste kaudu.
Üldiselt on ebakindlus Saksamaa finantstuleviku suhtes murettekitava tasemega. Kellel vajalik muutus käes, peaks seetõttu hoidma head kätt ja järgmisel korral investeerimisotsuse tegemisel hoolikalt läbi mõtlema, kuhu suundub. Pidev hinnatõus ja pingeline turuolukord sunnivad paljusid inimesi enda finantsplaneerimisel hoolega silma peal hoidma. Sest nagu öeldakse: "Sa ei tee head äri laenuga."