Saksamaa 14. kohal: digitaliseerumine on järele jõudmas, kuid takistusi on palju!
Saksamaa tõuseb Bitkom DESI indeksis EL-is 14. kohale. Digitaalsed edusammud ja väljakutsed halduses.

Saksamaa 14. kohal: digitaliseerumine on järele jõudmas, kuid takistusi on palju!
Saksamaa on digiareenil teinud väikseid, kuid märgatavaid edusamme. Bitkom DESI indeksi praeguse hinnangu järgi on riik EL-i 27 liikmesriigi seas nüüd 14. kohal, mis tähendab tõusu aasta varasemaga võrreldes kahe koha võrra. Aastatel 2021 ja 2022 suutis Saksamaa jõuda isegi 12. ja 13. kohale. Bitkom teatab, et need edetabelid põhinevad EL-i digitaliseerimise edenemise põhjalikul võrdlusel.
Võrdluseks: edetabeli tipus on Soome, järgnevad Taani, Holland, Malta ja Rootsi. Tabeli teises otsas on Bulgaaria, Kreeka ja Rumeenia. Need andmed pärinevad põhjalikest DESI aruannetest, mis jälgivad ELi liikmesriikide edusamme digitaalvaldkonnas. Lisaks üldistele edetabelitele toob indeks esile ka konkreetsed valdkonnad, milles Saksamaa on saavutanud erinevaid edetabeleid.
Mõnes valdkonnas tugev edetabel
Digimajanduse segmendis on Saksamaa 8. kohal ja muljetavaldav ka võrgukvaliteedi poolest (9. koht). Siiski on ka väljakutseid: Saksamaa on digioskuste osas alles 15. kohal, vaid 20% elanikkonnast loetakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate vallas keskmisest kõrgemalt pädevaks. Kiiresti on vaja järele jõuda, et veelgi edendada ettevõtete digitaalset ümberkujundamist, milles Saksamaa on samuti saavutanud 8. koha.
Teine kriitiline punkt on digitaalne haldus, kus Saksamaa langeb alles 21. kohale. Seda võib pidada mõnevõrra murettekitavaks, kuna ainult 38% asjakohastest vormidest on eeltäidetud, samas kui ELi keskmine on 71%. Digitaalsete haldusteenuste kasutamine jääb 64% juurde, mis on üle 10 protsendipunkti alla EL-i keskmise. Bitkom nõuab föderaalvalitsuselt selget arengukava.
Digitaalne teekaart tulevikuks
Riigi digitaliseerimise edendamiseks kutsub Bitkom muuhulgas üles debürokratiseerima protsesse, soodustama investeeringuid ja vähendama digimajanduse energiakulusid. Eriti silmatorkav ettepanek on kirjaliku vormi nõude kaotamine ja ühekordse kasutamise printsiibi õiguslik ankurdamine, et vähendada bürokraatlikke takistusi ja lihtsustada kodanike juurdepääsu digiteenustele.
Digitaaltaristu valdkonnas saavutab Saksamaa tulemuse 99% leibkondadest, mis on kaetud 5G-ga ja 78% -l on juurdepääs gigabitiühendustele. Siin on aga veel arenguruumi, sest neid kiireid ühendusi kasutab vaid 6% elanikkonnast. Näib, et investeeringud digitaalsesse taristusse tasuvad end ära, kuid nagu DESI indeks näitab, on veel palju teha.
COVID-19 pandeemia on vähemalt näidanud, et riigid on suutnud oma digitaliseerimispüüdlusi märkimisväärselt kiirendada. Pärast kriisirežiimi tuleb need jõupingutused nüüd muuta jätkusuutlikuks progressiks. EL on andnud digitaalsete reformide jaoks kättesaadavaks ka 127 miljardit eurot, millest suur osa suunatakse riiklikesse taastamis- ja vastupidavuskavadesse. Keskmiselt on liikmesriigid, sealhulgas Saksamaa ja mõned teised innovatsiooniriigid, nagu Austria ja Luksemburg, eraldanud digitaalseks ümberkujundamiseks 26% oma ressurssidest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi Saksamaa on õigel teel ja on mõnes valdkonnas teinud märkimisväärseid edusamme, seisab ta siiski silmitsi suurte väljakutsetega. Eesmärk jääb selgeks: digitaliseerimist tuleb kiirendada ja muuta see kõigile kättesaadavamaks, et Saksamaa Euroopa võrdluses alla ei jääks.