Dobrindt nõuab karmimat kurssi: rändetippkohtumine Zugspitzel!

Dobrindt nõuab karmimat kurssi: rändetippkohtumine Zugspitzel!

Täna, 18. juulil 2025 kogunes Saksamaa kõrgeimale mäele Zugspitzele oluline rändetippkohtumine föderaalse siseministri Alexander Dobrindti (CSU) juhtimisel. Osalevad riigid – sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Taani, Tšehhi Vabariik ja Austria – seisavad silmitsi väljakutsega Euroopa rändepoliitika ümberkorraldamisel. Eesmärk on oluliselt vähendada illegaalset rännet ja luua ühtsed standardid, mille eesmärk on vähendada survet riiklikele süsteemidele. päevauudised teatab, et Dobrindt rõhutas oma pressikonverentsil ühtsust, karmust ja kiirust rändepoliitikas.

Dobrindt teatas, et Saksamaa on valmis EL-is vastutust võtma ja edasi liikuma. Tema avalduse keskne punkt oli keskendumine järjekindlatele väljasaatmistele, sealhulgas sellistesse kriisiriikidesse nagu Süüria ja Afganistan. Samal ajal tahetakse rohkem keskenduda kuritegelike salakaubaveojõukude rünnakutele ja ohjeldada rahavoogusid nendest võrgustikest. Teine eesmärk on parandada EL-i välispiiri kaitset, et tagasilükatud varjupaigataotlejaid oleks lihtsam tagasi saata. Dobrindt nõudis ka EL-i piirikaitseagentuuri Frontexi ulatuslikku laiendamist, et tugevdada operatiivsuutlikkust piirihalduses, nagu teatab ka ZDF.

Euroopa koostöö ja asümmeetriline tulu

Üks punkt, mida Dobrindt eriti esile tõstis, on vajadus parema koordineerimise järele Euroopa partnerite vahel. EL-i rändevolinik Magnus Brunner toetas seda muret ja võttis sõna kiiremate varjupaigamenetluste ja karmima positsiooni poolt ebaseaduslike sisenemiste vastu. 2025. aasta kevadel välja pakutud tagasisaatmisdirektiivi reformiga on kavas kiirendada kaitsestaatuseta inimeste tagasisaatmist. Euroopa Parlament kiitis juba 2024. aasta aprillis heaks varjupaigaotsuste uue piirimenetluse, mille eesmärk on ühtlustada nõudeid varjupaigataotlejatele ja tagasilükatud taotluste tagastamisele, selgitatakse. EL parlament.

Kuid mitte kõik hääled pole positiivsed. Kriitikud nagu pagulaste esindaja Natalie Pawlik (SPD) nõuavad edasise isoleerimise asemel moderniseerimist ja integratsiooni. Kirikuorganisatsioonid hoiatavad rangemate meetmete tagajärgede eest ja võitlevad pagulastele seaduslike juurdepääsuteede eest. Selles kontekstis peetakse väljasaatmise lingi eemaldamist kriitiliseks, kuna see võib tähendada, et rohkem inimesi võidakse ilma toetuseta välja saata kolmandatesse riikidesse.

Praegused varjupaigataotluste arvud ja riikide reaktsioonid

Olukord varjupaigaturul näitab, et varjupaigataotluste arv ELis on üldiselt langenud. 2025. aasta mais registreeriti ELis, Norras ja Šveitsis ligikaudu 63 700 varjupaigataotlust, mis on eelmise aastaga võrreldes vähem. Saksamaa arv langes 18 800-lt 2024. aasta mais vaid 9900-ni 2025. aasta mais. Selles arengus tuleb kaaluda ka arvamusi meetmete kohta. Poola ja teised riigid hoiatavad uute salakaubaveoteede eest, mis võivad areneda üle Baltikumi, et karmistunud Euroopa kontrollist mööda hiilida.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rändetippkohtumine Zugspitzel annab selge suuna Euroopa tulevasele varjupaigapoliitikale, mida saadavad aga kriitilised hääled ja murelik avalikkus. Saab näha, kas kavandatud meetmed on edukad.