Mälukultuur Saksamaal: ohtlik pöördepunkt?
Mälukultuur Saksamaal: ohtlik pöördepunkt?
Deutschland - Saksamaa mälukultuur on praegu tulepiiril. EVZ Foundationi projekti praegune uuring näitab, kui tugev elanikkonna perspektiiv muudab natside minevikku. Seotud küsimused meelitavad laia ringi ja puudutavad saksa identiteeti, pigem tulenevad nad sõjajärgse perioodi ühe keskse teema südamele: minevikuga toimetulek.
Viimase paari nädala jooksul on palju arutelusid purunenud moraalsete väljakutsete üle, mille ees Saksamaa silmitsi seisab. [Reede] teatab, et Saksamaal on üha enam arvamus, et omamoodi järeldus, mis suudab natside kuritegude alla tõmmata. Ligikaudu 38,1 protsenti memo -uuringus osalenutest nõustub selle väitega, kusjuures seda tendentsi võib täheldada eriti tugevalt keskeas olevate inimeste ja AFD valijate jaoks. Häirivat märki, et oma ajalooga tegelemist ei peeta enam vajalikuks.
holokausti roll saksa identiteedis
Süü ja vastutuse üle arutelus on holokaust endiselt Saksa identiteedi keskne element. Nagu [Foundation EVZ] rõhutab, on selle pimeda ajaga tegelemine riigi legitiimsuse oluline osa ja see edastatakse koolides ja avalikes mälestusüritustes. Kuid selle diskursust peetakse üha enam problemaatiliseks. On hääli, mis kritiseerivad Saksamaa mälestuskultuuri kui valikulist ja nõuavad laiemat vaatenurka, mis hõlmab ka muid ajaloolisi ebaõiglusi - näiteks Saksamaa koloonia minevik.Uuringus ilmneb ka asjaolu, et natsionaalsotsialistide kuritegude mälestust tajutakse ainult laia elanikkonna stressirohkeks. 43,6 protsenti küsitletutest väidab, et nad eelistavad pühenduda praegustele probleemidele kui jätkata minevikku. Selline suhtumine kajastub tundes, et sakslased "jätkavad juutide kuritegusid".
praeguse väljakutsed
Eriti tõsine toon viitab praeguse poliitilise kliima hindamisele: EVZ -ist pärit Veronika Hager kirjeldab uuringu tulemusi kui "kultuurilist kallutuspunkti". Põhiline tähtsus on risk, et natsionaalsotsialismi peetakse pelgalt ajalooliseks ajastuks ilma olevikule viitamata. Selle taustal on ka märgatav mure, et juudi kogukonnas kriitilised hääled, mis kutsuvad üles humanitaarabi toetama, kaotavad nähtavuse.
Selles arutelus tekib küsimus: kuidas peaks Saksamaa oma vastutusega toime tulema? Kui Saksamaa pakub Iisraelile relvi, mida kasutatakse Gaza tsiviilelanike vastu suunatud konfliktides, ei tundu humanitaarabi ootus vaevalt mälestuskultuuriga. Pilt mälust, mis hõlmab paljusid elutegevust, on endiselt puudulik.
Ajal, mil oma ajaloo uurimist peetakse paljude jaoks stressi tekitavaks, on oluline luua mälukultuur, mis mitte ainult ei aita minevikku töödelda, vaid edendab ka praeguses õiglustunnet. Selline protsess nõuab pidevat peegeldust ja avatud arutelu.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Saksamaa mälestuskultuur on pidevas muutuste protsessis. On oluline, et see ei hõlma mitte ainult holokausti ajalugu, vaid pakub ka ruumi oma rahvusliku narratiivi vastuolude ja mitmekesisuse jaoks. See on ainus viis kujundada ajaloo hilise uurimise uhkust Saksamaa identiteedi diferentseeritud ja vastuvõetavaks osaks.| Details | |
|---|---|
| Ort | Deutschland |
| Quellen | |