Kliimafond: Saksamaa kavandab alates 2026. aastast miljardeid sotsiaalseks võrdsustamiseks!

Kliimafond: Saksamaa kavandab alates 2026. aastast miljardeid sotsiaalseks võrdsustamiseks!

30. juunil 2025 on EL-i liikmesriigid surve all: nad peavad esitama EL-i Komisjonile plaanid uue kliimasotsiaalfondi rakendamiseks. Föderaalne keskkonnaministeerium selgitab, et eelkõige Saksamaa ja paljud teised riigid vajavad rohkem aega keskkonna-, sotsiaal- ja tarbijakaitseühendustega kooskõlastamiseks. Föderaalvalitsuse eesmärk on selge: esitleda plaan sel aastal ja saada nii kiiresti EL-i komisjonilt heakskiit. See on osa suuremast kliimamuutustega võitlemise algatusest, mille raames saab Saksamaa EL-i rahastada 5,3 miljardi euro väärtuses.

Aga kuidas see täpselt töötab? Kliima sotsiaalfond on loodud solidaarsusmehhanismina, et leevendada sotsiaalselt soojuse ja transpordi heitkogustega kauplemise (ETS 2) hinnakujundusest tulenevat koormust. Kokku on aastatel 2026-2032 saadaval kuni 65 miljardit eurot, millest Saksamaa võib saada 8% ja lisaks 1,77 miljardit eurot riiklikku kaasfinantseeringut. See teeb riigile seitsme aasta jooksul kokku umbes 7,1 miljardit eurot. Oluline on märkida, et rahalised vahendid on "tulemuspõhised" ja liiguvad ainult teatud verstapostide saavutamisel, mis suurendab riikide vastutust ja mobilisatsiooni.

Teekond sotsiaalselt õiglase kliimapoliitika poole

Kliima sotsiaalfondi keskne eesmärk on aidata kodumajapidamistel, transpordikasutajatel ja eriti väikeettevõtetel minna üle fossiilivabadele alternatiividele ning valmistuda CO2 hinnatõusuks. Saksamaa on rahalisi vahendeid ettenägelikult venitanud ja saab need hiljem EL-ilt tagasi. See eeldab aga sotsiaaltoetusprogrammide hoolikat planeerimist ja elluviimist alates 2026. aastast.

Samal ajal on käimas uus uuring, mis käsitleb Euroopa heitkogustega kauplemise (ETS II) kavandatud laiendamist transpordile ja hoonetele aastaks 2027. See võib kaasa tuua kõrgemaid ja kõikuvaid CO2 hindu. Climate Alliance Germany tellitud uuringus soovitatakse seetõttu enne ETS II kasutuselevõttu tõsta riiklikku CO2 hinda ning kehtestada riiklik miinimumhind. See ei peaks mitte ainult tagama rohkem planeerimist, vaid looma sotsiaalse tasakaalu madala sissetulekuga leibkondade jaoks ja neid toetama.

Ekspertarvamused ja nõudmised

Uuringu tulemusi kommenteerisid erinevad eksperdid. Stefanie Langkamp Saksamaa kliimaliidust rõhutab vajadust üldise paketi järele CO2 hinnakujundusele üleminekuks. Oldag Caspar Germanwatchist juhib tähelepanu tungivale vajadusele tegutseda, et valmistuda CO2 hinnatõusuks. Dr Jan-Dirk Döhling Kiriku ja Ühiskonna Instituudist kutsub üles rakendama kliimaraha, et pakkuda sihtotstarbelist tuge madala sissetulekuga leibkondadele. Maria Loheide Diakonie Deutschlandist pooldab samuti selgelt riiklikku kliimasotsiaalplaani, et koormisi leevendada.

Kokkuvõttes näitab see, et Kliima sotsiaalfondi rakendamine ja kavandatav heitkogustega kauplemise laiendamine seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, aga ka võimalustega. Kuidas föderaalvalitsus ja EL väljakutsetest üle saavad, tuleb veel näha, kuid üks on kindel: sotsiaalne tasakaal peab olema iga kliimakaitsestrateegia keskne komponent.

Põhjaliku ülevaate ja lisateabe saamiseks tasub heita pilk algallikatele ja uuringutele: BMUV, Klima-Allianz, Diakonie.