Leedu president kritiseerib Merzi: sanktsioone Venemaa vastu?

Leedu president kritiseerib Merzi: sanktsioone Venemaa vastu?

Kiew, Ukraine - Leedu president Gitanas Naeustea kritiseeris teravalt föderaalse kantsleri Friedrich Merzi sanktsioonide kosteta ohte Venemaa vastu. Kiievi visiidi ajal ütles Naeustea, et ähvardused olid jäänud tagajärgedeta, mis ohustas Ukraina rahvusvahelise toetuse usaldusväärsust. Merz külastas Kiievi kuu aega tagasi koos Emmanuel Macroni, Keir Stranderi ja Donald Tuskiga, et näidata solidaarsust ja nõuda Moskvast 30-päevast tingimusteta relvarahu. Vastasel juhul ohustati ulatuslikke sanktsioone. Tähtaeg on nüüd möödunud ilma Venemaa reageerimiseta, samal ajal kui EL arutab jätkuvalt 18. sanktsioonipaketi.

Naeustea rõhutab, et Venemaa vastu suunatud Euroopa karistusmeetmete rakendamisel on problemaatiline vaoshoitus. Ta nõuab põhjalikumaid meetmeid, eriti kõigi Venemaa riigieelarvet toetavate energiaettevõtete kaasamist, sealhulgas Nord Stream, Gazprom ja Rosatom. Samuti teeb ta ettepaneku välja jätta ülejäänud Venemaa pangad rahvusvahelisest maksesüsteemist Swiftist. Selles kontekstis nõuab ta ka sanktsioone Venemaa varjupargi vastu, mis vastutab olemasolevate sanktsioonide ülemvõimu eest. Naeustea hoiatab, et Euroopat võib pidada nõrgaks, kui julgeid otsuseid ei tehta.

Turvaprobleemid ja Zelensky apellatsioonkaebus

Leedu president jagab muret NATO turvariski pärast, kuna ta rõhutab, et Venemaa võiks laiendada oma ambitsioone väljaspool Ukraina. See rõhutab kiireloomulisust ELi riikide ühisele ja julgele ilmumisele, eriti pidades silmas Leedu geostrateegilist naabruskonda Venemaa liitlaste Valgevenesse. Ühendatud Euroopa pilt võib kahjustada, kui Venemaa agressioonile vastust peetakse ebapiisavaks.

Arutelu sanktsioonide üle pole uus: pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu 2022. aastal kutsusid Balti osariigid ja Tšehhi Vabariik Venemaad Swifti maksesüsteemist. ELi aeglustas sageli edusamme. USA oli avatud kiirele tõrjutusele, mida Euroopa riigid kõhklesid oma kaubandussuhete tõttu Venemaa, eriti Saksamaaga.

Surve Venemaa majandusele

Venemaa majanduse surve alla andmiseks on EL ja G7 osariigid kokku pannud mitu sanktsioonipaketti, viimati 16. meetmete paketti, ekspordi- ja impordi keelud ning Venemaa pankade väljajätmine Swifti süsteemist. Nende sanktsioonide eesmärk on suurendada survet president Putinile. Nende meetmete mõju võib siiski näha jätkuvas tugevas sõltuvuses Venemaa gaasist ja naftast, vaatamata Venemaa söe ja nafta impordikeelule, mida eksporditakse suuresti Hiinasse ja Indiasse.

Eksperdid tõid välja ka, et sanktsioonide tõhusus sõltub suuresti vastavusest. Erinevate kõrvalehoidmise strateegiate, sealhulgas vanade naftatankerite kasutamise tõttu Euroopasse, sanktsioonide soovitud eesmärke võib õõnestada. Tehnoloogiliste uuenduste puudumine Venemaal ning kasvavad elamiskulud ja inflatsioonimäärad näitavad, et sanktsioonid on valusad, kuid ei pruugi olla piisav Venemaa nõrgestamiseks.

Üldiselt on olukord endiselt pingeline ja rahvusvahelist üldsust on vaja julgelt ja ühtlaselt, et tõhusalt tegutseda Venemaa agressiooni ja sellega seotud väljakutsete vastu.