Massiivsed rünnakud Kiivi vastu: Ukraina surve all, Trump hoiatab Saksamaa!

Massiivsed rünnakud Kiivi vastu: Ukraina surve all, Trump hoiatab Saksamaa!

Köln, Deutschland - Reede, 6. juuni 2025 öösel möödusid kogu Ukrainas massiivsed Venemaa rünnakud, pöörates erilist tähelepanu Kiievile. Ukraina ametivõimude sõnul tapeti neli inimest. Ukraina õhuvägi hoiatas Venemaa pommitajate ja võimalike õhukehade marssimise eest. Erinevates linnades teatati mitmeid plahvatusi. Reaktsioonis teatas Venemaa kaitseministeerium, et ta tulistab 174 drooni erinevates piirkondades, sealhulgas Krimmis.

Seoses ülemaailmse pagulasolukorraga kommenteeris USA endine president Donald Trump Saksamaal ebaseaduslikku rännet kohtumisel kantsleri Friedrich Merziga. Trump kritiseeris pakkumise administratsiooni "kohutavate inimeste" sisenemise eest USA -sse ja rääkis Saksamaa Lähis -Idast pärit põgenike aktsepteerimise eest.

rändenumbrid Saksamaal suurenevad

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa rünnaku mõju Ukrainale on tõsine. Viimastel aastatel on Euroopas suurim põgenemisliikumine toimunud pärast teise maailmasõja lõppu. Sõja algusest peale on kaitset otsinud üle miljoni Saksamaa Ukraina inimese. Aastal 2022 registreeris Saksamaa sissevoolu 2 665 772 inimest, samas kui 1 203 683 inimest lahkus riigist. Sisseränne on 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistunud.

Netomigration jõudis kõrgeimale tasemele alates dokumentide algusest 1950. aastal. Ukraina inimesed on jõudnud 41,2 protsendini kogu sisserändest. Enne sõda lendasid peamiselt lastega naised; Ainult 18,6 protsenti täiskasvanud põgenikest olid mehed. Ukraina oli peamine päritoluriik 1 097 882.

Ukraina põgenikud Saksamaal

Praegu on registreeritud 1 248 210 sõjapõgenikku (1. veebruar 2025). 97 protsenti neist pagulastest on Ukraina kodanikud. Paljud pagulased on saanud juriidilise eluluba vastavalt §24 AufentHG -le. Ligikaudu 400 000 inimest, kes põgenesid Ukrainast, ei viibi enam Saksamaal ja umbes 5000 on surnud. Ukrainlaste igakuine rändesaldo pärast Saksamaalt ja pärit on 2024. aastal 8000–12 000 inimest.

Pagulased elavad peamiselt föderaalsetes osariikides nagu North Rhine-Westphalia, Baieri, Baden-Württemberg, Alam-Saksi ja Hesse. Registreeritud põgenike seas on umbes 63 protsenti naisi ja 37 protsenti mehi. Lisaks on registreeritud umbes 361 000 alla 18 -aastast last ja noorukit.

Euroopa tasandil sai ajutise massikaitse direktiivi alusel 2024. aasta lõpuks kaitset kokku 4,3 miljonit Ukraina põgenikku. See määrus püsib kuni 2026. aasta märtsini. Võrreldes teiste riikidega pole Saksamaal kõrgeimat põgenike registreerimist elaniku kohta. Maad nagu Tšehhi Vabariik on võtnud 1000 elanikku peaaegu kolm korda rohkem põgenikke.

Ukrainast põgenenud kolmanda moodsate inimeste olukord on siiski intensiivistunud, kuna neil pole lubatud viisavabalt siseneda alates novembrist 2024 ega ole saanud ajutist kaitse staatust. Saksamaal on Ukrainast põgenenud umbes 39 000 kolmandat moodi.

Selles kontekstis on asjakohased ka föderaalvalitsuse rändestrateegiad. Föderaalne välisminister Johann Wadephul teatas, et Saksamaa lendab pärast Talibani ülevõtmist humanitaarvajaduste rahuldamiseks veel 2500 afgaani. Viimase kahe aasta jooksul on Saksamaa andnud afgaanidele kokku 48 000 registreerimiskohustust.