Kalurid kardavad oma olemasolu pärast: EL arutab püügipeatuste üle Läänemerel

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Mecklenburg-Vorpommernis on hädas tursa ja heeringa püügimäärade langusega. EL-i otsus on käes.

Mecklenburg-Vorpommern kämpft mit sinkenden Fangquoten für Dorsch und Hering. EU-Entscheidung steht bevor.
Mecklenburg-Vorpommernis on hädas tursa ja heeringa püügimäärade langusega. EL-i otsus on käes.

Kalurid kardavad oma olemasolu pärast: EL arutab püügipeatuste üle Läänemerel

Läänemere kalurid on silmitsi kriisiolukorraga. Püügikvootide vähenemine ja varude pingestamine tähendab, et paljud pereettevõtted kardavad oma olemasolu pärast. EL-i ministrite nõukogus Luksemburgis arutatakse praegu järgmise aasta kalapüügi uusi määrusi. Samuti arutatakse tursa- ja heeringapüügi võimalikku lõpetamist, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed kaluritele. Kuidas NDR aruannete kohaselt on Mecklenburg-Vorpommerni kalurid selle ebakindluse tõttu suure surve all.

"Heeringapüügi täielik lõpetamine ohustaks meie olemasolu," ütleb Holger Müller, neljandat põlve kalur, kes turustab heeringat kohapeal. Saksa kaluritel on praegu lubatud Läänemere lääneosas püüda vaid 435 tonni räime. Probleem: Arvestades varude vähenemist, ei piisa sellest summast kalurite pinnal hoidmiseks. Räime traalpüük on ju aastaid keelatud, kuid see ei aita olukorda parandada.

Varude seisukord

Kalavarude murettekitav vähenemine on osaliselt tingitud kliimamuutustest. Räim koeb liiga vara, mistõttu on vastsete suur suremus. Tursk kannatab hapnikupuuduse ja kõrgema veetemperatuuri käes, mis paneb ta ka ahastusse. Vaatamata mitmele püügipiirangule ei näe eksperdid olukorra paranemist.

"Läänemere kalavarud on ülepüügi ja kudealade hävitamise tõttu ohus," selgitab Rainer Froese Geomar Helmholtzi ookeaniuuringute keskusest. Ta pooldab tursa- ja heeringapüügi keelustamist vähemalt aastaks. Kuigi teised kalapüügid võiksid jätkata stabiilsemate liikide, nagu merilesta ja lesta, püüdmist, oleks selline peatus paljudele kaluritele väljakutseks. Lahendusena pakub Froese välja, et kaluritele tuleks sel ajal hüvitist maksta.

Poliitilised seisukohad ja ettepanekud

Christopher Zimmermann Thüneni Instituudist hoiatab ka olemasolevate erandite tühistamise eest, mis võimaldasid Läänemere lääneosa kaluritel ka praegustel tingimustel kalapüüki jätkata. Praeguses 2026. aasta püügikvootide ettepanekus teeb EL-i komisjon drastilisi kärpeid, mida kalanduskogukond tajub ohuna. Kavandatavad kärped hõlmavad mõningaid aktsiaid, mida vähendatakse kuni 84 protsenti. Isegi Liivi lahe aktsiad peaksid langema 17 protsenti europa.eu aruanded.

Põllumajandusminister Till Backhaus rõhutab, et rannapüügi erieeskirjad on vajalikud nende jätkumise tagamiseks. Arvestades asjaolu, et pooled Mecklenburg-Vorpommerni kalasadamad on juba kaluriteta, on surve poliitikutele tohutu. Lõppude lõpuks töötab piirkonnas vaid 147 kalurit põhitöökohana ja 132 osalise tööajaga kalurit, mis vastab ligikaudu kahe kolmandiku võrra langusele alates 2000. aastast.

Väljavaade tulevikuks

Tarbijanõustamiskeskus on nüüd uuendanud "Hea kala" nimekirja, et aidata tarbijatel säästvaid kaupu tuvastada. Jääb küsimus: kuidas otsustab ELi ministrite nõukogu? Vastust oodatakse teisipäeval ja piirkonna kalurid loodavad, et nende muret võetakse kuulda, kui nad jätkavad võitlust oma elatise eest.

Pikas perspektiivis on oluline viia nii keskkond kui ka kalandus jätkusuutlikku tasakaalu, et tagada mõlema jätkuv olemasolu. Kui koheseid meetmeid ei võeta, võivad tekkida tõsised probleemid mitte ainult kaluritele, vaid ka Läänemere ökosüsteemidele.