Läänemere kalurid hingavad kergendatult: heeringapüük lubatud vaatamata kvoodikeelule!

Läänemere kalurid hingavad kergendatult: heeringapüük lubatud vaatamata kvoodikeelule!

Kalandusolukord sakslaste Läänemerel on jätkuvalt keeruline, kuid lootust on väikerannakaluritel. 2026. aastal lubatakse neil hoolimata rangetest püügikeeludest siiski püüda väikeses koguses räime. NDR teatab, et see otsus tehti Saksamaa tungival nõudmisel, kuna ELi põllumajandusministrid leppisid kokku mõnedes erandites väikekalurite abistamiseks.

Põhimõtteliselt on tursa ja heeringa püügivõimalused Läänemere lääneosas siiski väga piiratud. Rannakaluritel on lubatud räime püüda vaid teatud tingimustel, nimelt väikelaevade ja passiivsete püügivahenditega. Hea uudis on ka hobipüüdjatele: endiselt on neil lubatud Läänemerest püüda üks lõhe päevas. Kuid kõik pole roosiline: heeringat lubatakse ainult kaaspüügina Läänemere lääneosas ja tursapüügi keeld on terves Läänemeres.

Püügipiirangud ja jätkusuutlikkus

Uued püügikvoodid on samm säästvama kalapüügi suunas. Senised püügipiirangud tõsteti või langetati, et kalapopulatsiooni paremini reguleerida. Kilu püügilimiiti suurendati 45 protsenti, samas kui Liivi lahes vähendati räime kogupüüki 17 protsenti. Ka Botnia heeringa saaki on 40 protsenti vähendatud, kuna nende arvukus on madal. See on vali WWF Osa jõupingutustest maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) saavutamiseks.

Enamik neist muudatustest põhinevad ICESi teaduslikel nõuannetel ja komisjoni ettepanekul. Sellegipoolest kostab kriitikat looduskaitseühingute poolt, kes peavad püügikvoote ebapiisavaks. Praegune reaalsus on ju see, et ligi 43% Põhja- ja Läänemere kalavarudest on WWF-i andmetel ülepüütud.

Ettevalmistused tulevikuks

Lõplik otsus uute püügikvootide kohta tehakse eelseisval nõukogu istungil. Euroopa kalanduspoliitika areng näitab, kui keeruline on leida tasakaal majanduslike huvide ja mereressursside kaitse vahel. Poliitilisi lubadusi võtta arvesse teaduslikke soovitusi rikutakse sageli, mis põhjustab tööstuse vastupanu.

Üldiselt jääb lootus, et kalapüügiga seotud isikute teadlik tegevus ja säästvatest tavadest kinnipidamine viib meie kalavarude taastumiseni pikas perspektiivis. Seega on meie asi, et me edaspidi kalapüügiga üle ei pingutaks – lõppude lõpuks on veel palju püüda!