MV päevakeskused: kas sissemaksetevabaduse lõpp on peagi käes?

MV päevakeskused: kas sissemaksetevabaduse lõpp on peagi käes?

Mecklenburg-Vorpommerni osariigi parlament arutab praegu, kas sissemaksevabad päevakeskused võiksid muutuda järkjärguliseks kaotamise mudeliks. Seda debatti kujundavad riigikontrolli raport ja valdade pingeline finantsolukord. Riigikontroll soovitab riigil anda omavalitsustele suuremat rahastamistoetust, et katta mitteosamakseliste päevakodude kasvavaid kulusid. Mecklenburg-Vorpommerni lapsevanemad on saanud viie aasta jooksul lasteaedades oma lapsi tasuta hoida, kuid rahaline koormus kasvab pidevalt. 2024. aastal ulatuvad päevakeskuste kogukulud muljetavaldavalt 923 miljoni euroni, millest riik katab 503 miljonit eurot ehk 54,5 protsenti. Ülejäänu läheb 420 miljoni euroga valdadele ja linnaosadele. See teatab NDR.

Mecklenburgi-Vorpommerni puna-puna-roheline koalitsioon on võtnud kohustuse tagada tasuta lastehoid, kuid CDU on väljendanud muret. Omavalitsused seevastu nõuavad suuremat toetust, kuna kasvavad kulud ja vähenevad tulud avaldavad survet riigi rahandusele. Alates 2026. aastast võib föderaalseid vahendeid kasutada ainult laste päevahoiu kvalitatiivseks parandamiseks ja mitte enam üldiste rahastamislünkade katmiseks. Igal aastal suurenevad kulud ligikaudu 100 miljoni euro võrra, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Päevahoiu rahastamise kulud ja väljakutsed

Riigikontroll on seisukohal, et lastehoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks peab olema kiire valitsuse regulatiivne sekkumine. President Martina Johannsen kritiseerib asjaolu, et kohtade maksumus on ette määratud ja kehva soorituse korral ei ole võimalik rahastamist vähendada. Kulutused lastehoiule on kasvanud 2012. aasta 145 miljonilt eurolt 580 miljoni euroni, mis moodustab praegu viis protsenti riigieelarvest. Riik rahastab üle poole alushariduse kuludest, kuid ei mõjuta sõlmitavate lepingute laadi. Siin on lärmakas Aeg Järelejõudmist on palju, sest puudub kontroll rahaliste vahendite ja lepingute sõlmimise üle.

Praegused väljakutsed kajastuvad ka hooldusolukorras. Kuigi kolme- kuni kuueaastaste laste eest hoolitsemine on kõrge – 94,5 protsenti, siis ühe- kuni kolmeaastaste laste puhul pole asjad nii roosilised – 83 protsenti. Ka Mecklenburg-Vorpommerni lastehoiu suhe on üks halvimaid kogu riigis: 1:14. Seda kritiseerib Bertelsmanni fond ja see avaldab täiendavat survet päevakeskustes olemasolevatele spetsialistidele.

Kuhu muudatused viivad?

Rostocki linnapea Birgit Czarschka (SPD) kutsub seetõttu muutunud rahalisi tingimusi silmas pidades üles vaatama üle mittemaksupõhised päevahoiud. Käimas on põnev debatt: lapsevanemad, keda esindab Kita osariigi lastevanemate nõukogu esimees Heiner Rebschläger, on osaliselt nõus uuesti sissemakseid tasuma, kui hooldus kvaliteet tõuseb. See näitab, et piirkonna inimesed on valmis investeerima oma laste haridusse seni, kuni toimub vastav paranemine.

Arutelu finantsstruktuuri üle näitab samuti selgelt, et alushariduse kvaliteeti ei saa taandada ainult kuludele. Saksamaa on vali Educator.de alusharidusele kokku 18,4 miljardit eurot, mis vastab 0,7 protsendile rahvamajanduse koguproduktist. Eksperdid nõuavad aga, et vaba juurdepääs alusharidusele tuleb tagada pikas perspektiivis, isegi kui hooletusse ei tohi jätta hoolduse kvaliteeti.