KITAS MV -s: kas panusevabaduse lõpp on lõpuni?

KITAS MV -s: kas panusevabaduse lõpp on lõpuni?

Mecklenburg-Vorpommern, Deutschland - Mecklenburgi-lääne Pomerania osariigi parlamendis arutatakse praegu seda, kas mitte-kontsertide päevahoiukeskused võivad muutuda katkestatud mudeliks. Seda arutelu kujundab riikliku auditiameti aruanne ja omavalitsuste pingeline rahaline olukord. Riigi auditibüroo soovitab, et riik toetab finantseerimisel rohkem omavalitsusi, et katta mittekontsertoorsete päevahoiukeskuste kasvavad kulud. Viie aasta jooksul on Mecklenburgi-Lääne-Pomerania vanemad saanud oma lapsi tasuta päevahoiukeskustes hooldada, kuid rahaline koormus kasvab pidevalt. Aastal 2024 on päevahoiukeskuste kogukulud 923 miljonit eurot, millest riik maksab 503 miljonit eurot, s.o 54,5 protsenti. Ülejäänud omavalitsused ja maakonnad, kus on 420 miljonit eurot. See teatab ndr .

Punase punarohelise koalitsioon Mecklenburg-Western Pomeranias on end tasuta lastehoiu tõttu tundnud, kuid CDU väljendab muret. Omavalitsused nõuavad seevastu rohkem tuge, kuna kulude kasvamine ja sissetuleku langemine avaldavad survet riigi rahandusele. Alates 2026. aastast võib föderaalseid vahendeid kasutada ainult kvalitatiivse parandamiseks päevahoius ja mitte enam üldiste rahastamislünkade katmiseks. Igal aastal tõusevad kulud umbes 100 miljoni euro võrra, mis veelgi keerulisena.

päevahoiu rahastamise kulud ja väljakutsed

Riigi auditiamet usub, et lapsehoolduse jätkusuutlikuks tagamiseks tuleb valitsuse poolt tungivalt reguleerida sekkumisi. President Martina Johannsen kritiseerib, et kohtade kulud on eelnevalt kindlaks määratud ja halva jõudluse korral ei saa toetusi lühendada. Lastehoiukulud kasvasid 2012. aastal 145 miljonilt eurolt 580 miljoni euroni, mis moodustavad nüüd viis protsenti riigieelarvest. Riik rahastab üle poole varajase lapsepõlvesõppe kuludest, kuid ei mõjuta lepingu järelduste tüübi. Siin on vastavalt _ zeit Oluline järelejõudmine, kuna see on kontroll, sest see on vähene.

Praegused väljakutsed ilmnevad ka hooldusolukorras. Ehkki kolme kuni kuue vanuses laste hooldamine on 94,5 protsenti kvoot, ei näe 83-protsendiline üks kuni kolmeaastane laps nii roosiline. Mecklenburg-Western Pomerania tugivõti on samuti üks halvimaid Saksamaal: 1–14. Seda kritiseerib Bertelsmanni fond ja avaldab survet ka päevahoiukeskuste olemasolevatele spetsialistidele.

Kus muudavad muutusi?

Rostocki linnapea, Birgit Czarschka (SPD), nõuab seetõttu muutunud finantsraamistikku silmas pidades mittekontsertoorseid päevahoiukeskusi. See on põnev diskursus: vanemad, keda esindab Kita osariigi vanemnõukogu esimees Heiner Rebschläger, on mõnikord valmis tagasi maksma, kui hoolduse kvaliteet suureneb. See näitab, et piirkonna inimesed on üsna valmis investeerima oma laste koolitamisse, kui on vastav paranemine.

Arutelu finantsstruktuuri üle on ka selge märk sellest, et varajase lapsepõlve hariduspakkumiste kvaliteet ei vähenda mitte ainult kulusid. Vastavalt koolitaja.de Kokku 18,4 miljardit eurot varases lapsepõlves hariduses, mis vastab 0,7 protsendile rahvusele. Ekspert: sees nõuab aga pikaajalist juurdepääsu varajasele haridusele, isegi kui hoolduse kvaliteeti ei tohi taustal teha.