Lootkastid ohustavad lapsi: MV plaanib mängijatele rangeid reegleid!

Lootkastid ohustavad lapsi: MV plaanib mängijatele rangeid reegleid!

Täna, 4. novembril 2025 on fookuses paljusid lapsevanemaid ja noori puudutav teema: rüüstamiskastid digimängudes. Neid virtuaalseid aardelaekaid, mida mängijad saavad raha või fantaasiavaluuta eest osta populaarsetes mängudes nagu “Fortnite”, “League of Legends” ja “EA Sports FC”, tajutakse üha enam ohuna nooremale põlvkonnale. MV tervishoiuminister Stefanie Drese (SPD) näeb tungivat vajadust tegutseda ja hoiatab riskide eest, mida need mängumehaanikad endaga kaasa toovad. Tema arvates sarnanevad rüüstamiskastid hasartmängudega ja võivad soodustada sõltuvuskäitumist.

Christian Krieg Mecklenburg-Vorpommerni sõltuvusprobleemide riiklikust koordineerimiskeskusest rõhutab, et raha ja juhuslike võitjate kasutamise kaudu vastavad rüüstamiskastid praktiliselt kahele kolmest hasartmängukriteeriumist. Konks: nad ei teeni päris raha, mis asetab nad seaduslikult hallile alale. See tähendab, et kehtivad seadused jätavad siia tühimiku, mis puudutab eelkõige lapsi ja noori.

Regulatiivne algatus föderaalsel tasandil

Mure rõhutamiseks kavandab Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlament Föderaalnõukogu algatust selle praktika reguleerimiseks. Tuleks luua selged reeglid, mis kaitsevad paremini lapsi ja noori. Ministri sõnul võiks kõneaineks olla vanusepiirang alates 18. eluaastast loot-kastidega mängudele ning sisu ja võidu tõenäosuse läbipaistev avalikustamine. Neid lähenemisviise on hädasti vaja, sest Grazi ülikooli uuring näitas, et üle 40% 10–19-aastastest Austrias on juba mängusiseseid oste sooritanud.

Samas näeb roheliste osariigi parlamendiliige Pascal Leddin võimalust võrrelda lootboxe veebikasiinodega – nii esitluse kui ka kergeuskliku mõju poolest lastele ja noortele. Hasartmängud on Saksamaal praegu reguleeritud peamiselt riiklikul tasandil, kuid lootboxidele kehtivad hasartmänguseadused ei kehti. Nii et siin on vaja tegutseda.

Rahvusvahelised võrdlused ja ekspertide arutelud

Teistes riikides paistavad asjad teisiti: Austrias tehti kindlaks, et rüüstamiskastid tähistavad hasartmänge, mis on juba kaasa toonud mõjutatud mängijatele tagasimakseid. Portugal ja Belgia on samuti piiranud hasartmänguelementidega mängude levitamist alaealistele. Kaalumisel on ka arutelu jätkamine hasartmängude riigilepingu või noortekaitseseaduse muutmise vajaduse üle. Alam-Saksimaal arutatakse praegu resolutsiooni ettepanekut, mis sõnastab selleteemalised auditivolitused. Tarbijakaitse tehniline komitee uurib määruse üksikasju üksikasjalikult.

Lõpetuseks soovitab Christian Krieg vanematel intensiivselt mõelda oma laste mängusessioonidele ja säilitada pidev vahetus. Võimaliku hasartmängusõltuvuse sümptomeid tuleks võtta tõsiselt ja need võivad väljenduda soovis mängida, mänguaja kohta valetamises või sisemises rahutuses. 21. novembril arutab Föderaalnõukogu asjakohaseid eeskirju, mis võiksid pakkuda suuremat kaitset.

Eelseisvad otsused võivad olla murrangulised selles osas, kuidas tulevikus rüüstekastidega ümber käiakse ja kuidas saaks lapsi paremini kaitsta digiruumis tekkivate võimalike ohtude eest. Lapsevanemad ja noored on praegu ristteel ning põnev on näha, kuidas õiguslik raamistik edasi areneb.