Vaidlus puude pärast: Wesenbergis uute taimede jaoks ruumipuudus!

Vaidlus puude pärast: Wesenbergis uute taimede jaoks ruumipuudus!

Wesenbergis tekitab linnavolikogu otsus linlaste seas märkimisväärset rahutust. Pühendunud elanik Ernst Firmont on pettunud nelja 100-aastase jaanipuu langetamise pärast, mis viidi läbi enne Drosedower Wegi istutuskampaaniat. Linn põhjendas raiet hädasti vajalike hooldustöödega ja liiklusohutuse tagamiseks, mis küttis tuju. Selline otsus ei tekita mitte ainult küsimusi olemasoleva puumaastiku hooldamise kohta, vaid mõjutab ka uusi istutusi, mis raiutud puude asemele maasse pandi.

Asendusplaanina kasvab nüüd kalmistu ees raja ääres ja Drosedower Wegi ääres mitu noort puud. Probleem on aga selles, et nendel uutel taimedel on raskusi korraliku arenguga – nende juured kasvavad vanadesse puudesse. Koos 20–30 meetri kõrguse potentsiaaliga võivad need noored puud anda tulevikus olulise panuse rohestamisesse, kui nende kasvu ei piirata. Kuid küsimus on selles, kas seal, kus kunagi seisid vanad jaanikaunapuud, jätkub millegi uue jaoks ruumi.

Liiklus- ja turvaolukord

Tähelepanuta ei tohi jätta ka liiklusohutuse aspekte. Föderaalse maanteede uurimisinstituudi (BASt) uuringu kohaselt iseloomustab puudega kokkupõrkega õnnetusi nende kõrge raskusaste. See muudab puude asukoha küsimuse esteetika ja keskkonnakaitse aspektide kõrval veelgi olulisemaks. Vaatluse all on erinevad istutused maateedel, mille ohtlikkust alahinnatakse. Statistiliselt öeldes suurendavad inimtühjad puuderead ja puiesteed oluliselt õnnetuste ohtu. Teine aspekt on see, et nähtavust võib halvendada taimede optiline juhtimine, mis suurendab kalduvust liiklusõnnetusteks.

Puude langetamise otsus ei ole seega pelgalt lühiajalise linnahaljastuse küsimus, vaid tekitab ka olulisi liiklusohutuse küsimusi. Mecklenburgi järvepiirkond on aga teatanud, et ei vastuta linnaosa maantee ääres olevate puude eest, nagu rõhutab ringkonna pressiesindaja Nils Henke. Vastutus antakse üle kogukonnale, mis saab siinkohal palju kriitikat.

Soovitus tulevikuks

Ernst Firmont soovitab seetõttu paigutada äsja istutatud puud tänava vastasküljele, kus kortermajade suurte muruplatside tõttu on ruumi piisavalt. Räägitakse Firmonti teatud rahalisest panusest uute puude jaoks, kuid kohalike elanike heakskiit on ebaselge. Kas nad oleksid nõus andma oma maa puude jaoks kättesaadavaks ja leppima langevate lehtedega? Need küsimused tuleb nüüd selgitada, et võimaldada linna haljasalade parimat arengut.

Raiete ja uusistutuste arutelus on oluline vaadata numbreid: 2023. aastal on seni raiutud 442 puud, asemele tuleb aga 175 puud. See bilanss võib näidata, kui keeruline on tervete linnahaljasalade loomine ja säilitamine kitsaste eelarvete ajal. Võrreldes ainuüksi 2022. aastaga, mil tehti 605 raiet vaid 527 uusistutuseni, on selge, et siin on vaja järele jõuda.

Wesenbergi uue puumaailma tulevik on veel oodata. Seosed linnaarengu, keskkonnateadlikkuse ja liiklusohutuse vahel on keerulised ja nõuavad suurt tundlikkust kõigi asjaosaliste huvide suhtes.