Uus maksesüsteem muudab Mecklenburgi loodeosas asuvate põgenike igapäevaelu lihtsamaks

Uus maksesüsteem muudab Mecklenburgi loodeosas asuvate põgenike igapäevaelu lihtsamaks

Pagulaste maksekaardi kasutuselevõtt Loode-Mecklenburgis on alates 2023. aasta mai keskpaigast toonud värske õhu sõõmu arvukate varjupaigataotlejate igapäevaellu. Kõik sai alguse sularahamakselt üleminekust kaasaegsele krediidisüsteemile. Varem jäi piirkond oma naabritest nagu Schwerin ja Ludwigslust-Parchim pisut maha – maksekaardid võeti seal kasutusele juba varem. Ringkonnaadministraator Tino Schomann (CDU) ei jätnud Mecklenburg-Vorpommerni osariigi valitsust heale asemele, kuna vormilised vead lükkasid rakendamist edasi ja keeldusid seega pagulastele kiirest abist.

Maksekaardid väljastati esmalt ühiselamutes, enne kui need jagati ka detsentraliseeritud majutusasutustes viibivatele inimestele. Praegustel andmetel on 30. septembriks 2023 linnaosas juba 549 inimesel aktiivsed maksekaardid, mida saab kasutada igapäevaelus nagu tavalist tšekikaarti. Igakuine on kuni 50 euro suurune sularaha väljavõtmine, mis on võimalik tasuta. Kõik need meetmed võeti kasutusele selleks, et muuta pagulaste igapäevaelu lihtsamaks ning nii vastutavad asutused kui ka kasutajad suhtuvad neisse positiivselt.

Kuidas maksekaart töötab?

Maksekaart võimaldab pagulastel kasutada selle teenuseid praktiliselt ja mugavalt igapäevaste kaupade ostmiseks. Välismaale tehtud ülekanded on aga välistatud. Selle eesmärk on vältida võimalikke kuritarvitamisi süsteemis. Kokku on Loode-Mecklenburgi linnaosas majutatud umbes 5300 pagulast, kes saavad sellest muudatusest kasu. Süsteemi laiendatakse praegu, et hõlmata juba piirkonnas elavaid varjupaigataotlejaid, eesmärgiga viia eurole üle 2025. aasta kolmanda kvartali lõpuks, nagu wismar.fm üksikasjalikult selgitab.

Kogemus maksekaardiga näitab, et see ei tähenda mitte ainult pagulaste jaoks edu, vaid muudab asjaajamise lihtsamaks ka administratsiooni jaoks. Sarnaseid samme astunud Ludwigslust-Parchimi linnaosa väljendas samuti muudatuse üle rahulolu, sest igakuised varjupaigataotlejate hüvitised kantakse nüüd otse mõjutatud isikute kontodele. Samas kritiseeritakse ka 50 euro piiri sularahas leibkonna kohta kuus, mis võib paljudele kujutada endast rahalist kitsaskohta.

Saksamaal ühtsed eeskirjad?

Maksekaartidega seotud olukord ei ole Saksamaal ühtselt reguleeritud. Kui sularaha väljavõtmine maksimaalselt 50 eurot inimese kohta kuus kehtib 13 liidumaal 16-st, on reeglid piirkonniti märkimisväärselt erinevad. Näiteks Tüüringis ja Rheinland-Pfalzis soovitataks kõrgemaid väljavõtmise limiite kuni 130 eurot, samas kui Baieris ja Saksi-Anhaltis on kasutamine suuresti piiratud. Nordrhein-Westfalenis hääletavad veel mitmed linnad, sealhulgas Köln ja Dortmund, maksekaardi kasutuselevõtu üle.

Maksekaardi kasutuselevõttu võib vaadelda osana suuremast trendist, mille eesmärk on vähendada pagulaste sularaha väljavõtmist. Pooldajad väidavad, et süsteem võib lihtsustada finantstehinguid ja anda selge ülevaate. Kriitikud seevastu kardavad pagulastele lisakoormust igapäevaelus, kuna kasutusvõimalused ei ole väga mitmekesised ja mõned igapäevase elu olulised aspektid jäävad piiratuks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Loode-Mecklenburgi ja teiste linnaosade pagulaste maksekaart pakub mõningaid eeliseid, kuid on ka väljakutseid, mis vajavad ületamist. Nagu näitavad arutelud erinevates Euroopa linnades, jääb rakendamine põnevaks teemaks ka tulevikus.

Lisateabe saamiseks võite lugeda artikleid saidilt nordkurier.de ja medienst-integration.de.