Schwerini loomaaed üllatas: lõvid söövad publiku ees otse-eetris Milu hirve!

Schwerini loomaaed üllatas: lõvid söövad publiku ees otse-eetris Milu hirve!

Ebatavaline toitmissündmus tekitas Schwerini loomaaias segadust: kahte noort Aasia Milu hirve, tuntud ka kui Davidi hirve, kasutati ühe lõvide uhkuse toiduna. See ootamatu kulinaarne etteaste toimus 12. juulil ja meelitas kohale arvukalt loomaaiakülastajaid, kes vaatasid vaatemängu hämmastunult. Vastavalt Läänemere ajaleht Otsus hirve toita ei olnud esmapilgul arusaadav, kuid loomaaia direktor Tim Schikora selgitas, et selline praktika on loomakasvatuse kontekstis üsna levinud.

Kaks umbes 100 kilogrammi kaaluvat looma kütiti karjamaaks sobival viisil ja esitleti nn loodusliku näitusesöötmise raames. Kahest emasloomast ja kolmest poegadest koosnev lõviuhkus suutis end mitmeks päevaks piisavalt toiduga varustada. Schikora rõhutas, et kampaania pakkus külastajate seas suurt huvi ja mõistmist. See on ju meede, mis tuleb kasuks ka lõvide füüsilisele ja vaimsele tervisele. Sarnast asja tehakse ka teistes loomaaedades, näiteks linnas Maailm teatab, et ex situ liikide kaitse toimub sihipärase söötmise ja populatsiooni haldamise kaudu.

Fookuses liigikaitse

Liigikaitse on 21. sajandi keskne teema ja loomaaedadel on selles oma roll Teadmised näitab. Nad toimivad kaitserajatisena paljudele ohustatud loomaliikidele ja loovad keskkonna, kus nad saavad turvaliselt elada ja paljuneda. Euroopas tapetakse igal aastal loomaaedades hinnanguliselt 3000–5000 tervet looma, mis põhjustab avalikku kriitikat ja arutelu eetiliste tagajärgede üle. Lõppkokkuvõttes rõhutavad eksperdid ka aktiivsete populatsioonide taastootmise tähtsust populatsiooni kindlustamisel.

Lõvide toitmine hirvedega näitab, kui keerulised on loomaaedade ülesanded. Schikora juhib tähelepanu, et röövloomade tervise tagamiseks ja samal ajal loomaaia kogukonnasisese vahetuse edendamiseks ei kasutata mitte ainult oma loomi, vaid ka välistest allikatest pärit loomi. IUCN on rõhutanud loomaaedade vastutust liikide kaitsmisel ja paljud institutsioonid töötavad programmide kallal, mis aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust.

Uus perspektiiv

Arutelu loomaaialoomade söötmise ja majandamise üle pole uus. Schwerini loomaaia puhul osutub Miluste toitmine osaks suuremast plaanist, kuna ka teised loomaaiad oleksid ruumipuuduse tõttu sunnitud sarnaseid otsuseid langetama. Üheks näiteks on >Karlsruhe loomaaed, mis toidab isegi jääkarusid oma kasvatatud piisonilihaga. Loomade tapmise ja söötmise ümber käiv arutelu on jätkuvalt vastuoluline ning loomakaitseaktivistid nõuavad rajatistes suuremat läbipaistvust ja eetilist käitumist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Milu hirve näide näitab, et loomaaia eluring on sageli keerulisem, kui arvata oskad. Söötmine ei ole lihtsalt igapäevane tegevus, vaid sügavalt juurdunud liigikaitse element, mis vastutustundliku kasutamise korral annab suurepäraseid võimalusi ka ohustatud liikide jaoks.