Veehinna tõus MV-s: Uus seadus kaitseb veekogusid ja rannikut!

Veehinna tõus MV-s: Uus seadus kaitseb veekogusid ja rannikut!

Mecklenburg-Vorpommeri vee- ja rannikukaitsepoliitikas on ees põhjalikud muutused. niimoodi NDR aruannete kohaselt võttis valitsuskabinet vastu uue riigi vee- ja rannikukaitseseaduse, mis tuleb osariigi parlamendis arutusele enne eelseisvat suvevaheaega. See seadus kujutab endast vastust kliimamuutustele, mis kajastuvad kõrgemates temperatuurides ja sagedasemates vihmasadudes. Mure on selge: vesi kui väärtuslik ressurss muutub tulevikus veelgi olulisemaks.

Kodumajapidamistele tähendab see joogivee hinna tõusu. Neljaliikmelisel perel tuleb peagi oodata lisakulusid umbes 15 eurot aastas. Joogivee liitrihind tõuseb ligi sendi võrra, mis on eelkõige mõeldud vee väärtuse ilmestamiseks elanike seas. Samas küsitakse põllumeestelt tasu: Veevõtu eest tuleb edaspidi tasuda - pinnaveest nagu ojad ja järved 2 senti kuupmeetri kohta ning põhjaveest isegi 6 senti kuupmeetri kohta. Need meetmed ei ole mõeldud mitte ainult tulude suurendamiseks, vaid ka stiimuli loomiseks vett säästvate niisutusmeetodite kasutamiseks.

Veeteede ja ranniku kaitsemeetmed

Erilist tähelepanu pööratakse veekogude kaitsmisele. Viie meetri laiuseid kaitseribasid veekogude läheduses asuva põllumaa ümber ei tohi väetada. Eeldatav ligi 11 miljoni euro suurune aastane lisatulu investeeritakse kaitseprojektidesse, nagu põhjaveekaitse ja mõõtepunktide uuendamine. Arvestades meretaseme tõusu ja ülitugevaid torme, on uued rannikukaitsed hädavajalikud. Metsade kasvav väljalangemine ja põuaolukord, mille all paljud põllumehed kannatavad, muudavad selle arengu veelgi pakilisemaks.

EL-i veepoliitika raamdirektiiv näeb ette, et kõik veekogud peavad olema heas seisukorras aastaks 2027. Tõenäoliselt jääb Mecklenburg-Vorpommernil see eesmärk siiski täitmata. Vastavalt EL Vesi on inimestele, loomadele, taimedele ja majandusele hädavajalik. Veekogude kaitse ja majandamine on seega piiriülene ülesanne. Seda toetavad arvukad Euroopa juhised, mille eesmärk on tagada säästlik kasutamine ning joogi- ja suplusvee kvaliteet.

Rahvusvahelised strateegiad ja väljakutsed

Kliimamuutustest tulenevaid väljakutseid ei tohiks alahinnata. Selle järgi WWF Märgalade tõhus kaitse on üleujutuste ja puhta joogivee puudumise vältimiseks ülioluline. Märgalad on ühed kõige ohustatumad ökosüsteemid; paljud kuivendati 20. sajandil. Rahvusvaheline koostöö, näiteks selliste konventsioonide nagu Ramsari konventsioon kaudu, edendab nende oluliste elupaikade kaitset.

Üldiselt on selge, et veepoliitikat Saksamaal ja mujal tuleb kohandada pidevalt muutuva keskkonnaga. Mecklenburg-Vorpommerni uus seadus on märkimisväärne samm õiges suunas, et tagada jätkusuutlik veevarustus ja tulla toime tulevaste väljakutsetega. Lähikuud näitavad, kuidas riigiparlamendi liikmed seaduseelnõu ellu viivad ja millised edasised meetmed järgnevad.