Schwerin: Mehed tungivad mahajäetud hoonetesse - politsei streik!

Schwerin: Mehed tungivad mahajäetud hoonetesse - politsei streik!

Schwerin, Deutschland - Viimastel päevadel on Euroopa Inimõiguste kohus (ECHR) teinud otsustava otsuse, mille Venemaa mõistis Krimmis hukka süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste eest. See on Ukraina esitatud kohtuasi ja see mõistis mõistuse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Eelkõige käsitleti koolides ebaseaduslikku kinnipidamist, kohtus kuritahtlikke ringreise ning Ukraina meedia ja keele dramaatilist rõhumist. Kohus leidis, et Venemaa rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni keskset artiklit, sealhulgas õigust elule ja väärkohtlemise keeldu. Kohus kritiseeris ka mitte-Venemaa meedia kohtlemist.

Ukraina kohtuasi sisaldab mitmesuguseid väiteid, sealhulgas viivitus ja meelevaldne kinnipidamine. Kohtunikud rõhutasid, et täheldati süstemaatilist lähenemisviisi piirkonna teisitimõtlejatele. Väike, kes ei soovinud Venemaa patriarhaadile alluda, avaldati survet ning seal oli arvukalt teateid Ukraina õigeusu preestritele ja moslemi imaamidele. Peaaegu näib, et Venemaa võimud mitte ainult ei talu inimõiguste väärkohtlemist, vaid toetab ka aktiivset. Ukraina räägib isegi selgest meediavabaduse ja väljendussüsteemist.

Venemaa vastus ja Euroopa nõukogu

Vaatamata sellele selgele otsusele on Venemaa teatanud, et ta ei tunnista ECHRi otsuseid. See on eriti oluline, kuna Venemaa pole enam alates 2022. aasta märtsist olnud Euroopa Nõukogu liige ega ole seetõttu enam kohustatud järgima Euroopa inimõiguste konventsiooni. Siiski tuleb märkida, et ECHR vastutab jätkuvalt inimõiguste õigusrikkumiste eest, mis on juhtunud kuni kuus kuud pärast Euroopa nõukogust lahkumist. Ukrainas Venemaa vastu tõstatatud väited sõltuvad täpselt sel perioodil.

Mida see Krimmis inimeste jaoks tähendab? Otsust võiks vaadelda kui lootusekiiri, kuna see keskendub rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. Ukrainas ei ole mitte ainult oma kodanike toetus, vaid ka paljude rahvusvaheliste näitlejate poolt, kes kutsuvad üles konfliktile lahendust. Surve Venemaale kasvab, eriti tingitud meediumite teatamisest, mis levitab sõltumatut teavet olukorra kohta.

Ka kohtuotsuse loodud inimõiguste arutelud Euroopas on suur tähtsus. ECHR on pannud sõrme haavasse ja näitab veel kord, et inimõigused on universaalsed ja neid ei saa lihtsalt ignoreerida. Juhtum jääb kindlasti rahvusvahelises poliitilises diskursuses kuuma rauaks.

Kuigi muud teemad arenevad Krimmi tasemel drastiliselt ja vajavad tähelepanu, on oluline, et rahvusvaheline üldsus ei vaataks eemale ja sündmusi kriitiliselt jätkata. Inimõiguste olukord on Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti keskne element ning ECHRi otsust võib pidada pideva arutelu pöördepunktiks.