Linnugripp: miljonid loomad on mõjutatud – inimesed on ohus?

Linnugripp: miljonid loomad on mõjutatud – inimesed on ohus?

Viimastel nädalatel on Saksamaal taas muret tekitanud linnugripp. Nagu NDR teatas, et haigusjuhtude arv kasvab pidevalt, eriti Mecklenburg-Vorpommernis, kus nüüd on tulnud välja praakida üle 170 000 looma, sealhulgas kanad, pardid ja haned. Seda seoses viiruse leviku tõttu jätkuvate kraanade väljalangemisega.

Metslinnud on peamised levitajad. Viirus levib peamiselt nende väljaheidete kaudu, mis muudab olukorra linnukasvatajate ja põllumajandusettevõtete jaoks väga riskantseks. Friedrich Loeffleri instituudi viirusdiagnostika instituudi juht prof Martin Beer juhib tähelepanu sellele, et linnugripiviirused on zoonootilised ja võivad teoreetiliselt inimestele edasi kanduda, isegi kui riski peetakse madalaks.

Fookuses kodu- ja metsloomad

Eriline mure tekib siis, kui linnugripiviirused segunevad inimeste gripiviirustega. Loomakasvatusega tegelevatele inimestele soovitavad eksperdid vaktsineerida gripi vastu, et minimeerida sellise viiruse segunemise ohtu. Seni võib aga linnufarmides esinenud sekundaarseid puhanguid liigitada harvaesinevateks.

Viirus H5N1 avastati Lääne-Pommeri-Greifswaldis Heinrichswalde linnufarmis, mistõttu tuli piirkonnas tappa 150 000 munakana. Friedrich Loeffleri instituut hindab edasiste puhangute riski nii metslindude kui ka linnukasvatuses kõrgeks.

Uurimis- ja vaktsineerimisstrateegiad

Seoses kaitsega linnugripi eest on uurimis- ja vaktsineerimisstrateegiatel suur tähtsus. USA teadlased uurivad praegu olemasolevaid vaktsiine, et näha, kas need on piisavad linnugripi variandi 2.3.4.4b vastu. David Hawmani ja Heinz Feldmanni juhitud töörühm on välja töötanud kaks vaktsiiniversiooni, mida katsetatakse cynomolguse ahvidel. Esialgsed tulemused näitavad, et vaktsineeritud loomad elasid üle H5N1 2.3.4.4b viirusega nakatumise, samas kui vaktsineerimata loomad põdesid rasket haigust ja tuli eutanaasia anda. MDR teatatud.

Teine meeskond Harvardi meditsiinikoolist töötab vaktsiinide kallal, mis põhinevad tehnoloogiatel, mis on end koroonapandeemia ajal tõestanud. Need mRNA ja adenovektori viiruse kujul manustatud vaktsiinid näitasid loomkatsetes märkimisväärset edu, vähendades oluliselt surma tõenäosust ja kutsudes esile tugevaid immuunvastuseid hingamisteedes.

H5N1 viiruse uurimine on kaugele edenenud, kuid pole veel näha, kuidas need leiud mõjutavad pandeemiaks valmisolekut hädaolukorras. Hoolimata murettekitavast arengust peetakse inimeste riski siiski madalaks – vähemalt seni, kuni puudub otsene kokkupuude kõrge viirusetasemega.

Sel keerulisel ajal on jätkuvalt oluline jälgida nii loomakasvatus- kui ka tervishoiumeetmeid ning vajadusel neid kohandada, et viirus edasi ei leviks. Olge kursis ja terve!