Wismar High Bridge: kes maksab uue hoone 23 miljonit eurot?

Wismar High Bridge: kes maksab uue hoone 23 miljonit eurot?

Wismari kõrgsild vajab kiiresti renoveerimist ja asendushoone planeerimine käib täie hooga. Nii linna- kui ka piirkondliku liikluse jaoks olulise ja Riigimaantee 12 osa alla kuuluvat silda kontrollitakse igal aastal muudatuste osas. Seisukord on aga jätkuvalt halvenenud pärast viimast põhiremonti 2004. aastal, mis võimaldas ainult ajutist juurdepääsu. Alates 2011. aastast kehtivad koormuspiirangud ja sõiduradade vähendamine alates 2012. aastast räägivad uue hoone kiireloomulisusest. Kõrgel sillal on aastaid tõstetud staatilised puudujäägid ning praeguste prognooside järgi on oodata alla kümne aasta jäävat kasulikku eluiga. Linnavalitsus peab silda riigi kõige lagunevamaks ning raport seab kahtluse alla selle kandevõime aastani 2032, mis muudab olukorra veelgi tõsisemaks. Samuti on Kaubandus-Tööstuskoda (IHK) kindlaks teinud, et uuendamist vajab ka üle 2000 kilomeetri riigimaanteid ja 43 silda. NDR annab aru juba aastaid kestnud jooksvast planeerimisest, mille eelistatud variant valitakse asendushoonele 2021. aasta aprillis.

Tähtis tundub olevat ka range ajaplaneerimine, kuna riigil on plaanis aasta lõpuks alustada uue hoone planeeringu kooskõlastamise protsessi. Kuna sild on riigimaantee, loetakse uusehitus riigi kohustuseks ja rahastamine on siiani ebaselge. Wismari linna eest vastutav linnapea Thomas Beyer (SPD) on juba öelnud, et arutelud rahastamise üle käivad, kuid täpsemat summat pole veel avaldatud. Raudteeületuskoha seadusandlus kohustab raudteed rahastama osa ehitustöödest, mis tagab vähemalt teatud planeerimiskindluse. Tänav MV teatab, et praegune silla perioodiline ülevaatus toob kaasa liikluspiirangute võimaluse, eriti teisipäevast reedeni, mil sillale tehakse intensiivne ekspertiis.

Vajalikud abinõud sillaehituses

Kuigi Wismaris juba edeneb planeerimine, seisavad sillad üleriigiliselt silmitsi ka moderniseerimise väljakutsega. The Föderaalne Kontrolliamet on hiljuti juhtinud murettekitavat tähelepanu paljude kiirteedel ja föderaalmaanteedel asuvate sildade halvale seisukorrale. Moderniseerimine ei jõua siin kuhugi ning föderaalne digi- ja transpordiministeerium pidi käivitama programmi, et 2032. aastaks moderniseeritaks umbes 5000 kõige olulisemat ja halvimat kiirteesildade osa. 2024. aasta lõpuks on aga rakendatud vaid 40 protsenti nendest meetmetest. Paljud eksperdid usuvad, et seatud eesmärgid on ebarealistlikud ja on kiireloomulisemad.

Sildade infrastruktuuri osas peame tegutsema kiiresti. Ületamiseks on palju väljakutseid, eriti osariikides, kus lasub vastutus sildade eest föderaalmaanteedel. Osariikidel puuduvad sageli selged eesmärgid ja tõhus moderniseerimisprogramm, mis halvendab veelgi sildade seisukorda ja seab ohtu liikuvuse föderaalmaanteedel. Arvestades väljakutseid Wismaris ja mujal, on selge, et kõik asjaosalised peavad muutma infrastruktuuri tulevikukindlaks.