Neuroteadus vastab AI -le: Fatma Deniz revolutsioonib keele mõistmist

Neuroteadus vastab AI -le: Fatma Deniz revolutsioonib keele mõistmist

Technische Universität Berlin, 10623 Berlin, Deutschland - Selle aasta #RP25, mis leidis aset 25. aprillil 2025, esitas juhtiv neuroteadlane ja arvutiteadlane Fatma Deniz järeldusi keele kujutamise kohta inimese ajus. Oma loengus valgustas ta aju keerukate neuronaalsete võrkude ja tehisintellektis (AI) kasutatavate suurte keelemudelite võrdlust. Deniz, kes töötab Berliini tehnikaülikoolis arvutiteaduse professorina ja tegutseb ka digiteerimise ja jätkusuutlikkuse asepresidendina, tõi muljetavaldavalt üles silla Neurow Sciences ja tehisintellekti vahel. Ta selgitas, et semantiline töötlemine toimub sarnastes ajupiirkondades nagu suurtes keelemudelites, mis võib põhjustada uusi lähenemisviise keelehäirete ravile ja inimlike AI-süsteemide arengule. Teie uurimistöö kasutab masinõppe ja aju pildistamise täiustatud tehnikaid, et saada sügavam ülevaade keele töötlemisest. See näitab, kuidas neuroteaduste, AI ja andmeteaduse kombinatsioon võivad otsustavat edu saavutada.

Keele töötlemise neurokognitsioon on keskne uurimisvaldkond, mis uurib keelega seotud neurokognitiivset tasandil. Praegune töö, näiteks kuulmiskeele mõistmise neurokognitiivse mudeli areng, pakuvad põhjalikku raamistikku süntaktiliste, semantiliste ja leksikaalsete protsesside mõistmiseks erinevates ajupiirkondades. Eriti vasakpoolkera mängib nendes protsessides võtmerolli, samal ajal kui prosoodilisi aspekte töödeldakse paremas poolkeras. Need leiud põhinevad aju keelega seotud võtmepiirkondade funktsionaalsete ja struktuuriliste suhete analüüsil ning näitavad, kuidas süntaks, semantika ning muud keelelised ja mittekestad piirkonnad interakteeruvad. Need uurimismeetodid loovad laiendatud arusaama keele hierarhilistest töötlemise struktuuridest, mis on olulised AI arendamiseks. Nende arengute kohta leiate lisateavet Max Plancki seltsist, mis tegeleb intensiivselt neuropsühholoogia ja neurokognitsiooniga.

AI roll humanitaarteaduses

tehisintellekt ja masinõpe on end digitaalsete humanitaarteaduste kesksetele elementideks kinnitanud. Teie oskused pakuvad uusi viise keerukate andmete analüüsimiseks, struktureerimiseks ja tõlgendamiseks ning ühendavad traditsioonilisi meetodeid võimsate algoritmidega. AI -süsteemid on võimelised töötlema looduslikku keelt ja pilte, kohanema uue teabega ja lahendama keerulisi probleeme. Eelkõige humanitaarteadustes võimaldab Ki analüüsida suures koguses andmeid, mustrituvastust ja semantilist seost.

AI üks olulisi eeliseid on automatiseerimine. Rutiinseid ülesandeid, näiteks teksti äratundmine ja piltide klassifitseerimine, saab tõhusalt läbi viia. Lisaks võib automatiseeritud õppeprotsesside abil avastada varjatud õppeprotsesse suurtes andmekogumites, mille tulemuseks on märkimisväärsed edusammud tekstianalüüsi ja kultuuriliste meediauuringute osas. Näited hõlmavad teksti automaatset äratundmist ja stiilianalüüsi kirjanduslikes uuringutes, mis võimaldavad sügavamat teavet ajalooliste tekstide ja nende autorite kohta.

Nende uuenduslike tehnoloogiate ühendamisega neuroteaduse järeldustega saab luua paljutõotava aluse progressiivsete AI -süsteemide arendamisel. Fatma Deniz rõhutab, kui oluline on need kaks eriala kokku viia keele töötlemise täieliku potentsiaali kasutamiseks. Selliste leidude integreerimine võib põhjustada mitte ainult tõhusaid lahendusi keelehäirete jaoks, vaid parandada ka masinate võimet luua ja mõista inimese sarnast keelt.

Lisateavet nende põnevate teemade kohta leiate Max Plancki seltsi ja digitaalsete humanitaarteaduste aruannetest. Põhjalik analüüs pakub ka Re: Publica artiklit, mis tõstab esile Fatma Denizi leiud.