Koeramaks Kembergis: kus on kasu koeraomanikele?

Koeramaks Kembergis: kus on kasu koeraomanikele?

Wittenbergi rajooni väikelinnas Kembergis on koeraomanike tuju üle võlli. Linnapea Torsten Seelig (CDU) otsustas hiljuti eemaldada linna kalmistult prügikastid, kuna need olid korduvalt koerte prügikottidega üle täitunud. See ei tekita mitte ainult koeraomanike kriitikat, vaid tekitab mõistmatust ka paljudes elanikes, kes üha sagedamini kurdavad puhtuse puudumise üle. Näiteks kurdavad Bitterfeld-Wolfeni elanikud kõnniteedel ja avalikes kohtades olevate vanasõnaliste maamiinide üle, mis on viimasel ajal märkimisväärselt suurenenud.

Linnapea Seeligi sõnul pole need prügikastid mõeldud koerte väljaheidete ega olmejäätmete jaoks. Selle asemel peavad koeraomanikud oma kotid edaspidi oma prügikastidesse viskama – see soovitus ei ole tema enda arvates täiesti realistlik. Linnapea on linnast juba palju prügikorve ära viinud ja tundub nüüd olevat kimbatuses: kuidas hoida linna puhtana ilma koeraomanikke diskrimineerimata?

Koeramaks ilma midagi vastu võtmata?

Veel üks tekkiv konflikt keerleb koeramaksu ümber. Seelig andis mõista, et koeramaksu tulu toob kasu linna üldeelarvele, kuid ei kujuta endast koeraomanikele mingit konkreetset hüvitist. Kembergis on koeramaks poole kõrgem kui naaberriigis Bad Schmiedebergis, mis ainult õhutab arutelu õigluse ja hüvede üle.

Saksi-Anhaltis on koeramaks munitsipaalmaks, mida paljud koeraomanikud peavad maksma. Maksu suurus jääb 50-200 euro vahele aastas esimese koera kohta. Täiendavate koerte või teatud tõugude (nimetatud koertena) puhul tõusevad kulud sageli veelgi suuremaks. Kui paljudes linnades kehtivad varjupaigakoertele allahindlused ja abikoerad on maksudest vabastatud, siis regulaarne makse kujutab paljudele koeraomanikele täiendavat rahalist koormust, eriti kui pole ootusi, mida nad vastu saavad.

Koeraomanike eeskirjad ja kohustused

Kuid arutelusid ei tekita ainult koeramaks ise. Saksamaal on koerte pidamise eeskirjad erinevad, ulatudes rihmanõuetest koonunõueteni. See tähendab, et erinevate linnade koeraomanikud peavad olema valmis erinevateks nõueteks. Lisaks tuleb koerad registreerida tavaliselt kahe kuni nelja nädala jooksul pärast ostmist või kolimist – selle tegemata jätmine võib kaasa tuua trahvi või isegi koera sunniviisilise loovutamise.

Koeraomanike vastutus aga registreerimisega ei lõpe. Paljudes föderaalriikides on seadusega nõutud koerte vastutuskindlustus, mis kaitseb neid kahju korral. Koeraseaduste rikkumist saab karistada ka suurte trahvidega, mis muudab koeraomanike olukorra veelgi keerulisemaks.

Praegused arutelud Kembergis on osa suuremast mõistatusest, mis mõjutab koerte omamist Saksamaal. Jääb küsimus, kuidas omavalitsused suudavad säilitada tasakaalu elanike vajaduste ja koeraomanike õiguste vahel.