Õpilased arutavad UBA bossiga kliimamuutusi ja tulevikuprobleeme!

Õpilased arutavad UBA bossiga kliimamuutusi ja tulevikuprobleeme!

Mis toimub Dessau-Roßlau südames? Ühel erilisel korral oli Roßlau keskkool lavana paneeldiskussioonile, mis valgustas muljetavaldavalt lõhet teoreetilise keskkonnateadlikkuse ja noorte praktilise pühendumise vahel. Kohal viibis Föderaalse Keskkonnaagentuuri (UBA) president Dirk Messner, kes rääkis õpilastele kliimamuutuse pakilisematest probleemidest. Üritus toimus UBA 20. aastapäeva puhul Dessau-Roßlaus ning Messner kasutab regulaarselt võimalust astuda dialoogi nooremate põlvkondadega. Lõppude lõpuks pole UBA mitte ainult asutus, kus töötab üle 2000 töötaja, kellest pooled töötavad Dessau-Roßlaus, vaid on ka tugevalt juurdunud linna ühiskonnas. Messner ei tegutse mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil ning soovib, et UBA saaks osa lahendusest.

10.b klassi õpilastel oli võimalus avaldada oma mõtteid nelja tee kohta kliimakaitsest ja selle mõjudest teistele poliitikavaldkondadele. UBA uuring näitas, et noored üldiselt nõustusid teesidega, kuid näitasid samas vähe pühendumust keskkonnapoliitikale. See toob esile lahknevuse, mida võib täheldada mitte ainult Dessau-Roßlaus, vaid kogu Saksamaal.

Kiireloomulised küsimused päevakorras

Arutelu käigus kerkisid päevakorda ka teemad, mis tundusid noortele vahetumad ja käegakatsutavamad. Ühiskondade radikaliseerumine, naiste turvalisus ja sõdade lõpetamine äratasid suurt huvi. Ajal, mil paljud noored seisavad silmitsi tegelikkusega, mis mõjutab neid ka väljaspool kliimamuutusi, on kliimaprobleem sageli tagaplaanile jäetud. See peegeldab ka Saksamaal käimasoleva keskkonnateadlikkuse uuringu tulemusi. Selle küsitluse järgi ütles 54 protsenti vastanutest, et keskkonna- ja kliimakaitse on nende jaoks väga oluline – kuigi vähenemine 57 protsendilt 2022. aastal ja 65 protsendilt 2020. aastal. On ilmne: teadlikkus on olemas, kuid prioriteet on nihkumas.

Eriti murettekitav on see, et vaid kolmandik küsitletutest usub, et Saksamaa suudab kliimamuutuste tagajärgedega piisavalt toime tulla. Need pessimistlikud hinnangud on madalaimad alates 2002. aastast. Sarnasel tasemel on ka hinnang föderaalvalitsuse jõupingutustele kliimamuutuste vastu võitlemisel, nagu näitab uuring, milles 28 protsenti vastanutest arvab, et valitsus teeb piisavalt.

Sissevaade UBA keskkonnatöösse

UBA esitles ka 13 teemavaldkonda, mida töötajad tutvustasid, et anda õpilastele praktiline ülevaade keskkonnakaitse väljakutsetest. Nende hulka kuulusid kiireloomulised väljakutsed, nagu võitlus plastijäätmetega ning metsade ja turbaalade kaitse. Need teemad võtavad avalikus diskussioonis üha rohkem ruumi, kuid ei ole sageli noorte meelest prioriteetsed.

Kliimakaitse prioriteedi kahanemise põhjuseks võib olla ka kurnatus igapäevaelu kontekstis. Arvestades paljusid poliitilisi ja sotsiaalseid väljakutseid, tunnevad paljud noored end üha rohkem ülekoormatuna. Jääb näha, kuidas areneb keskkonnateadlikkus ja pühendumus järgmise põlvkonna jooksul.

Üldiselt andis Dessau-Roßlaus toimunud arutelu selgeks, et on aeg tunnistada ja ühendada nii keskkonna- kui ka sotsiaalsed probleemid kui tegevust puudutavad küsimused. Kuigi UBA pakub hulgaliselt teadmiste ressursse, on ühiskonna ülesanne need teadmised aktiveerida ja konkreetseks tegevuseks muuta.