Kullapalavik Harzis: Luba väärtusliku tooraine otsimiseks antud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Müncheni ettevõttel on lubatud kuni 2028. aastani Harzi mägedes kulda, hõbedat ja muud toorainet otsida – luba antud.

Ein Münchner Unternehmen darf bis 2028 im Harz nach Gold, Silber und anderen Rohstoffen suchen – Genehmigung erteilt.
Müncheni ettevõttel on lubatud kuni 2028. aastani Harzi mägedes kulda, hõbedat ja muud toorainet otsida – luba antud.

Kullapalavik Harzis: Luba väärtusliku tooraine otsimiseks antud!

Kaugeleulatuvate tagajärgedega otsusega sai Müncheni ettevõte loa otsida Harzi mägedest väärtuslikke tooraineid, nagu kuld, vask ja tsink. Selle loa andis riigi kaevandus-, energeetika- ja geoloogiaamet (LBEG) ja see hõlmab Kaiserpfalzi loapiirkonda, mis ulatub ligikaudu 238 ruutkilomeetrini. Piirkond, mis ulatub Bad Harzburgist Wildemannini ja Altenaust Innerstetalsperreni Goslari rajoonis, kujutab endast paljulubavat maastikku toorainete otsimiseks. Luba kehtib 2028. aasta oktoobri lõpuni, kuid enne puurimist on vaja eraldi kaevandamisplaanid. Vajalik on ka eraldi osalemise kord, mis näitab, et see pole ainult lootuse küsimus.

Aga miks see nii oluline on? Viimase 17 aasta jooksul on peale liitiumi esitatud vaid viis maagitaotlust. See näitab, et kodumaise tooraine, eriti maasoojusenergia ja sellega seotud materjalide vastu tuntakse suurt huvi. Ajal, mil vajadus tooraine, nagu kuld ja hõbe, on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud – eriti seoses kasvava elektromobiilsuse ja taastuvenergiaga –, on nende maakide otsimine asjakohasem kui kunagi varem.

Toorainenõuded ja nende tagajärjed

Praegused arengud näitavad, et Saksamaa ei ole ikka veel toorainevaene riik, kuid kodumaist kaevandamist ja töötlemist on pikka aega peetud aegunuks. Poliitilised mured keskkonnamõjude ja tooraine kaevandamise sotsiaalsete standardite pärast on toonud kaasa sõltuvuse impordist, eriti Hiinast ja Venemaalt. Ukraina konflikt ja koroonapandeemia on taas toonud esile Euroopa tarneahelate haavatavuse.

Selle vastu võitlemiseks on EL “kriitiliste toorainete seaduses” vastu võtnud uue toorainestrateegia, mille eesmärk on tugevdada kriitiliste toorainete kodumaist tootmist ja ringlussevõttu. Selleks kavandab föderaalmajandusminister Robert Habeck miljardi euro suurust toorainefondi uute kaevandusobjektide uurimis- ja arendustegevuse toetamiseks. Eelkõige Saksimaal on käimas 28 uurimisprojekti, sealhulgas liitiumi, tina ja vase kohta. Kavandamisel on ka uus tinakaevandus Maagimägedes ning see loob eeldatavasti üle 100 töökoha.

Vaadates tulevikku

Toorainekasutuse tulevik on selge: eksperdid rõhutavad, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja toorainekasutust vähendada. Olemasolevad geotermilised puurimised Rheinland-Pfalzis ja Baden-Württembergis suudaksid teoreetiliselt katta kuni 12% Saksamaa liitiumivajadusest. Ettevõte Vulcan Energy Resources kavandab ka kaubanduslikku liitiumi kaevandamise tehast Landaus, mis peaks tööle 2025. aasta lõpuks.

EL-il on kavas lühendada tooraineprojektide heakskiitmise protsessi, et kodumaine toorainetootmine saaks tulevikus hoogu juurde saada. Ringlussevõttu suurendatakse veelgi, eesmärgiga katta ringlussevõtuga 15% ELi toorainevajadusest, mida toetab digitaalne tootepass, mis annab teavet päritolu ja ringlussevõtu võimaluste kohta. Siiski on oluline leida tasakaal tooraine kaevandamise ning sellega seotud ökoloogiliste ja sotsiaalsete väljakutsete vahel.

Ajal, mil kodumaiste ressursside väärtus on kõrgel tasemel, peetakse Harzi mägedes tooraine uurimise lubamist väikeseks, kuid oluliseks sammuks õiges suunas. Põnev on näha, kuidas see mõjutab piirkonda ja Euroopa toorainete olukorda.