Metsatulekahju oht vaigul: AI peaks päästma elusid ja minimeerima riske!

Metsatulekahju oht vaigul: AI peaks päästma elusid ja minimeerima riske!

Harz, Deutschland - Saksamaa metsatulekahju riski üle arutelu muutub kliimamuutuste ja ilmastikuga seotud äärmuslike sündmuste osas üha pakilisemaks. Keskne teema on Harzi piirkond, kus geoloogilised ja kliimalised põhjused aitavad olemasolevatele riskidele märkimisväärselt kaasa. Maastik ulatub Lüneburgeri Heide'st Brandenburgi kuni Poola piirisse ja seda kujundavad kuivad liivased pinnased, mis pakuvad ainult madalaid sademeid ja madalaid veepeatusi. Eriti murettekitav on asjaolu, et nende piirkondade valitsevad männimetsad toovad suurenenud metsatulekahju riski, nagu [Forstpraxis.de] (https://www.forstpraxis.de/waldbrandfahr-im-im-harz-ki-ki-ki-ovening.

Harzis leiame veel ühe olukorra: siin kasvab ka okaspuurid, kuid kõrge vihmasadu üle 1000 mm aastas ja kõrge suhteline õhuniiskus aitab oluliselt vähendada metsatulekahju riski. Sellegipoolest nõuavad kliimamuutused riskikaartide ja strateegiate pidevat ülevaatamist ja kohandamist. Tulekahjude varajane avastamine on muutumas üha olulisemaks, kusjuures tihe koostöö kohalike tuletõrjebrigaadidega on hädavajalik.

Metsatulekahjude meetmed

Metsatulekahjude kontrolli all olevate riskide väljakutsete saamiseks on juhtrühma "Waldbrand võitlev Harzis" alustanud tööd. See rühm koordineerib erinevate osaliste vastastikmõju - tuletõrjebrigaadidest hädaabiteenistusteni omavalitsuste ja metsavõimudeni. Ülesanne on selge: on oluline edasi arendada kustutamise tehnoloogiat ja tagada metsade teede juurdepääsetavus, et hädaabiteenistused saaksid kiiresti reageerida.

Veel üks oluline punkt on maakondade tellitud metsa tuletõrjeohvitserid. Need erinõustajad toimivad tulekahju esimese kontaktpunktina ning vastutavad tuletõrjebrigaadi kiire häire ja korralduse eest. Kodanike teadlikkuse tõstmiseks on juba esialgsed õnnestumised, näiteks Waldwissen.net.

Kliimamuutused ja metsatulekahju tulevik

Kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult metsatulekahjude sagedust, vaid ka intensiivsust. Maailma kliimanõukogu (IPCC) viimased uuringud ja prognoosid hoiatavad soojenemise eest kuni 5,4 ° C kuni 2100, mis tooks kaasa ilmastiku äärmise suurenenud esinemise. Kuumalained, tormiüritused ja tugev vihm on mõned eeldatavad kõrvaltoimed, mida peetakse suurenenud metsatulekahju riski jaoks. Eriti 2018. ja 2019. aastal suurenes metsatulekahjud Saksamaal, millele olid eriti täidetud kirde-föderaalsed osariigid ja mida omistati äärmuslikule põuale [föderaalne keskkonnaagentuur] (https://www.umweltbundamt.de/monitoring-zur-das/handlungsfelder/wald-forts-/fwr.

Metsatulekahjude levik sõltub suuresti sellistest teguritest nagu ilmastikutingimused, tuule kiirus ja tuleohtliku materjali kogus. Sellest tulenevad meetmed, näiteks digitaalsete andurite kasutamine varajaseks avastamiseks ja hädaabiteenuste koolitamiseks, on hädavajalikud. Sellise metsatulekahju suurenevate ilmastikutingimuste korral seisavad vastutavad inimesed silmitsi oma strateegiate pideva optimeerimise väljakutsega.