Kohus kallutab küüditamist: Saksamaa rikub varjupaiga juhtumites ELi seadust

Kohus kallutab küüditamist: Saksamaa rikub varjupaiga juhtumites ELi seadust

Frankfurt an der Oder, Deutschland - Berliini kohus on otsustanud, et Saksamaa rikkus ELi seadust, kui kolm Somaalia kodanikku Poolale piiril. See 2. juuni 2025 avaldatud kohtuotsus kujutab endast praeguse rändepoliitika olulist pretsedenti. Somaalia varjupaigataotlejad, sealhulgas kaks meest ja naine, lükkas piiripolitsei tagasi Frankfurdi rongijaamas. Kohus leidis, et Saksamaa ametivõimude otsused lähtusid eeldusest, et varjupaigataotlejad olid "turvalisest kolmandast riigist" ebaseaduslikud, kuna Saksamaa on kohustatud töötlema varjupaigataotlusi. Kohtuotsus tõstatab uusi küsimusi föderaalvalitsuse tavade ja suuniste kohta kantsler Friedrich Merzi juhtimisel, kes tegeleb agressiivse rändepoliitikaga, mis hiljuti kulmineerus uues suunises.

Kohus otsustas, et küüditamine rikkus Dublini määrust. See määrus reguleerib, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse uurimise eest, ning kehtib kõigi ELi riikide, aga ka Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi kohta. Dublini III määruse kohaselt, mis on kestnud alates 2003. aastast, tuleb kontrollida iga liikmesriigi varjupaigataotlus, kus taotleja on registreeritud esmakordselt. Selles konkreetses küsimuses leiti, et Saksamaa ei vastanud sellele, mis viis otsuseni, et rakenduste tagasilükkamine oli õiguslikult kehtetu. Protseduur näeb ette ka, et kui ülekanne ei lõppe õigel ajal, läheb vastutus Saksamaale, mis on antud juhul asjakohane.

varjupaigapoliitika kriitika

Otsuse võtsid vastu varjupaigapoliitika toetajad ja kriitikud. Siseminister Alexander Dobrindt kaitses föderaalvalitsuse meetmeid ja ütles, et varjupaigasüsteem on ebaõnnestunud. Opositsioonipoliitikud, nagu Irene Mihalic rohelistest, kirjeldasid kohtuotsust Merzi valitsuse "tõsise lüüasaamisena". Pro Asylica Karl Kopp kritiseeris küüditamist kui "riiklike ühepoolsete meetmete ebaseaduslikku tava" ja kutsus üles Somaduse naasmist Saksamaale.

Saksamaa piiridel varjupaigataotlejate vallandamise praktika on ka Euroopas reformitud varjupaiga õigusaktide kontekstis. 2025. aasta mais esitas Euroopa Komisjon mehhanismi, mis võimaldaks liikmesriikidel tagasi lükata varjupaigataotlejad, kes on reisinud läbi "turvalise" kolmanda riigi. Kriitikud rõhutavad siiski, et sellised riigid nagu Ungari ja Poola keelduvad sageli varjupaigataotlejate aktsepteerimast, ja õõnestavad sellega Dublini korraldust, jättes need, kes otsivad kaitset ebakindlates tingimustes.

Dublini korralduse taust

Dublini määrus on Euroopa varjupaigasüsteemi keskne element, mille eesmärk on sisaldada sekundaarset rännet ELis. See määrus kohustab varjupaika palunud riike kuue kuu jooksul vastutusele otsuse langetama. Väljakutse on see, et paljudel liikmesriikidel, eriti põgenike arvu suurenemise osas, on raskusi nende kohustuste täitmisega. Lisaks võivad ka kahtlused sotsiaalsete standardite osas teistes ELi riikides viia ka Dublini korralduse peatamiseni, kuna paljud pagulased teatavad vägivallast ja halbadest tingimustest sellistes riikides nagu Itaalia, Kreeka või Poola.

Olukord on keeruline ka Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga, mis otsustati 2024. aasta aprillis. See reform pakub kohustuslikke piirimeetodeid, mis tuleb läbi viia kinnipidamistingimustes, mille tulemusel kaaluda inimõiguste standardite järgimist. Uus rände- ja varjupaiga pakt, mida kirjeldatakse, võib potentsiaalselt aidata vähendada juriidilisi standardeid ja allhankeid varjupaigaprotseduure kolmandates riikides. Selline areng võib veelgi halvendada varjupaigataotlejate tingimusi Euroopas, samas kui Saksamaal kohtuotsus annab märku selles arutelus võimalikust pöördepunktist.

Selle kohtuotsuse õiguslikud tagajärjed ja sellele reageerimine on tulevase rändepoliitika suund mitte ainult Saksamaal, vaid ka Euroopas üldiselt. Pidades silmas väljakutseid, mille ees valitsused seisavad silmitsi, võib see kohtuotsus märkimisväärselt mõjutada poliitilist arutelu varjupaiga ja rände üle järgmisel aastal