Püsivalt liputatud: Bautzen näitab lippudega koolide ees eeskuju!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Bautzeni rajoonis otsustati koolid ja haldushooned püsivalt lipu alla panna, et edendada nähtavat pühendumust.

Im Landkreis Bautzen wurde beschlossen, Schulen und Verwaltungsgebäude dauerhaft zu beflaggen, um ein sichtbares Bekenntnis zu fördern.
Bautzeni rajoonis otsustati koolid ja haldushooned püsivalt lipu alla panna, et edendada nähtavat pühendumust.

Püsivalt liputatud: Bautzen näitab lippudega koolide ees eeskuju!

Bautzeni linnaosas võeti vastu uus otsus, mis puudutab lippude alalist väljapanekut koolides ja administratiivhoonetes. Ringkonnanõukogu kiitis heaks CDU ringkonnaadministraatori Udo Witschase taotluse, milles öeldakse, et edaspidi tuleks heisata liidulipp ja riigilipp seal, kus tehnilised nõuded seda võimaldavad. See otsus tehti kõva häälega päevauudised seoses kasvavate sotsiaalsete pingete ja kasvava polariseerumisega piirkonnas. Taotluses käsitleti ka küsimust, kuidas saab edendada nähtavat pühendumust kodukohale, päritolule ja ühistele väärtustele.

Praegune olukord tähendab, et linnaosa 33 koolimajast on saadaval vaid 10 lipumastid. Sellegipoolest tuleks lipp välja panna mõlemas halduskohas mitte ainult Bautzenis, vaid ka Kamenzis. Siin on neli lipumasti, millel on aastaringselt väljas Euroopa lipp, föderaallipp, riigilipp ja Sorbia lipp. Eelkõige on sorbide asustusalal eelistatud sorbi lipp, mis heisatakse koolide ees.

Avalik arutelu ja kriitika

Kui linnaosakogu on lipu poolt sõna võtnud, kostab ka kriitilisi hääli. Võrgu tvBUNT pressiesindaja Maren Düsberg väljendas muret, et meede võib õõnestada poliitikute vastutust. Ta tõi välja, et immigratsioonivoliniku ametikoha kaotamine ja föderaalprogrammi “Partnerlused demokraatia eest” katkestamine on tõsised probleemid, mida ei saa masti tõstmisega katta. Düsberg rõhutas, et lipud ei tohiks asendada poliithariduse struktuure.

Püsilipu väljapaneku otsust tuleb vaadelda ajalises kontekstis, mis rõhutab selge identiteedi ja kuuluvuse tähtsust. See võib viidata sellele, et otsust nähakse ka hariva meetmena väärtuste edasiandmiseks nooremale põlvkonnale. Teistes liidumaades kehtivad lipu tähistamiseks erinevad määrused, näiteks Mecklenburg-Vorpommernis, kus on ka erieeskirjad mittesuveräänsete lippude jaoks. See annab kogukondadele võimaluse lippe lihtsamini püstitada, kui samal ajal ei heisata suveräänseid lippe, nagu on kirjas Mecklenburg-Vorpommerni osariigi valitsus tuleb lugeda.

Lippude nähtavust suurendatakse veelgi, eriti riiklikel pühadel ja mälestuspäevadel, nagu natsionaalsotsialismi ohvrite mälestuspäev või mälestuspäev. Vastav määrus näeb ette, et sellistel päevadel heisatakse poolde masti lipud, mis toimivad mälestussümbolina. Ka siin on ilmne sotsiaalne nõudlus väärtuste kinnistamise ja nähtavaks muutmise järele.

Lipu väljapaneku otsus Bautzenis ei ole mitte ainult samm föderaalse ja osariigi identiteedi nähtavuse poole, vaid püüab tuua ka vastavad arutelud kuuluvuse ja identiteedi üle avalikku ruumi.