Kohtuprotsess NSU toetaja vastu: uued paljastused Tüüringi terrorijuhtumis!

Kohtuprotsess NSU toetaja vastu: uued paljastused Tüüringi terrorijuhtumis!

6. novembril 2025 algab Saksamaal uus protsess natsionaalsotsialistliku põrandaaluse (NSU) väidetava toetaja üle. See naine seisab silmitsi tõsiste süüdistustega, millel on otsene seos NSU laastavate kuritegudega. Valju Deutschlandfunk Föderaalne peaprokurör esitab süüdistuse terroriorganisatsiooni toetamises ning eriti tõsisele röövellikule väljapressimisele kaasaaitamises.

Süüdistused on plahvatusohtlikud: väidetavalt ei teadnud naine mitte ainult NSU rassilistel põhjustel sooritatud mõrvadest, vaid osales ka aktiivselt nende logistikas. Teda süüdistatakse ühe peamise kurjategija Beate Zschäpe haigekassakaardi ja isikuandmete andmises. Riigiprokuratuur uurib ka tema rolli NSU rünnakus kasutatud haagissuvila ülesvõtmisel.

NSU tume ajalugu

NSU ja selle tegevus on sügavalt Saksamaa ajaloos juurdunud. Uwe Mundlosest, Uwe Böhnhardtist ja Beate Zschäpest koosnev rühmitus terroriseeris riiki aastatel 2000–2007 üheksa Türgi ja Kreeka päritolu kaupmehe mõrvadega ning politseinaise mõrvaga. Need mõrvad pandi toime toimepanijate endi valmistatud relvaga, püstoliga Česká 83. NSU korraldas ka teisi jõhkraid rünnakuid, sealhulgas naeltega pommitamist Kölnis 2004. aastal, nagu näiteks föderaalne kodanikuhariduse agentuur teatatud.

NSU juured ulatuvad 1990. aastate algusesse, mil Saksamaal tõusis parempoolne vägivald. Pärast põgenemist 1998. aastal töötasid grupi liikmed platvormil, mis propageeris nende rassistlikke ideoloogiaid, rahastades samal ajal end haarangute ja annetuste kaudu. Verine jälg lõppes enese paljastamisega 4. novembril 2011, pärast seda, kui Mundlos ja Böhnhardt sooritasid enesetapu. Beate Zschäpe andis end neli päeva hiljem politseisse ja talle mõisteti 2018. aastal eluaegne vanglakaristus.

Sotsiaalsed reaktsioonid ja töötlemine

Julgeolekuasutuste vastused NSU tegevusele heidavad varju kogu Saksamaa julgeolekuarhitektuurile. Kurjategijate ebapiisav avastamine ja vastutusele võtmine tõi kaasa mõrvaohvrite sugulaste valekahtlustuse ja häbimärgistamise, mis tekitas märkimisväärse sotsiaalse surve. Nende sündmustega leppimise protsess pole kaugeltki lõppenud ja seda uurivad endiselt poliitilised komiteed.

Uued süüdistused NSU toetaja vastu illustreerivad, kuidas võitlus parempoolse terrorismi vastu jätkub. Omaksed ja ellujäänud nõuavad, et sündmused muutuksid avaliku mälestuskultuuri suuremaks osaks ja haridust edendataks veelgi. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas see protsess areneb ja milliseid järeldusi saab ühiskond oma ajaloo tumedatest peatükkidest teha.