VVO kavandab akutoitel ronge ja termotuumasünteesi: selline olukord on kohaliku transpordi puhul!

VVO kavandab akutoitel ronge ja termotuumasünteesi: selline olukord on kohaliku transpordi puhul!

Liikuvus Dresdeni ja Königsbrücki ümbruses seisab silmitsi olulise pöördepunktiga. Oberelbe transpordiühendus (VVO) kavatseb muuta Dresdeni ja Königsbrücki vahelise marsruudi akutoitel rongideks. See võiks olla keskkonnasõbralik lahendus pidevalt kasvavale nõudlusele kohaliku ühistranspordi järele. Vaatamata VVO 2024. aasta esimese poolaasta positiivsele bilansile jääb selle ambitsioonika muudatuse rahastamine siiski ebakindlaks teguriks. Vabariik on juba andnud märku, et võib rahastamisest loobuda, mis seaks plaanid tõsiselt ohtu. Alles Lausitzi aruanne näitab, et VVO ja tema kaheteistkümne sidusettevõtte tulude kasv 10,6% 73,9 miljoni euroni oli esimese nelja kuuga täielikult tingitud suurest nõudlusest pakkumiste, näiteks Saksamaa piletite järele.

Teine komistuskivi on kulude kärpimise oht kohalikes vedudes. Terviklik üleminek akutoitel rongidele ei nõua mitte ainult tehnoloogilisi kohandusi, vaid ka suuri investeeringuid infrastruktuuri. Küll aga plaanib VVO katta suure osa planeerimiskuludest, et tagada vajalik investeeringutoetus. Samal ajal on käimas Hoyerswerda, Bischheim-Gersdorfi, Geisingi ja Oberschlottwitzi raudteejaamade tõketeta laiendamine, mis ilmestab ühingu moderniseerimispüüdlusi. Lisaks edendatakse ühistranspordi ja jalgrataste vahelist ühendust MobiBike rendipakkumise laiendamisega.

Ühinemine kui võimalus

Praeguses arutelus on oluliseks punktiks VVO võimalik ühinemine naaberveoühinguga Ülem-Lausimaa-Alam-Sileesia (ZVON). Bautzeni ja Görlitzi linnaosakogud ning Görlitzi linnavolikogu on selle üle juba arutelusid alustanud. Ühinemisotsused tehakse eeldatavasti 2025. aasta teisel poolel. kas see võib anda lahenduse rahalistele takistustele? Ühtlustatud transpordiliit võiks tõsta majanduse efektiivsust ja tugevdada ühistransporditeenuseid.

Ühistranspordi rahastamine on käimasolevate arutelude keskmes mitte ainult Saksimaal, vaid üldiselt. Nagu Berliini osariigi valitsus selgitab, koosneb ühistranspordi rahastamine tüüpiliselt mitmest komponendist: piletitulu, reklaami- ja renditulu ning riigieelarvest kompensatsioonimaksed, mis moodustavad üle 50% transpordifirmade kogutulust. Need finantsraamistiku tingimused on tõhusa ja sotsiaalselt vastuvõetava kohaliku transporditeenuse säilitamiseks üliolulised. Tugevalt kasumi maksimeerimisele suunatud kohalik transporditeenus võib avalikke teenuseid märkimisväärselt ohustada.

Vaja on avalikku toetust

Jätkusuutlik rahastamine on kodanike liikuvusvajaduste rahuldamiseks hädavajalik. Ühistransporti rahastatakse sageli kahe samba kaudu: piletimüük ja riigitoetused. Viimastel aastatel on selgunud, et taristusse on hädasti vaja teha olulisi investeeringuid. Seetõttu on föderaalvalitsus käivitanud spetsiaalsed päästepaketid, et leevendada koronapandeemia ajal saamata jäänud tulu. Kuid positiivse arengu tagamiseks pikemas perspektiivis on vajalik ka arutelu alternatiivsete rahastamisvõimaluste üle, näiteks läbi parkimiskohtade haldamise või kodanikupileti. Üleskutse uuendada ja laiendada meie transporditaristut on pakilisem kui kunagi varem.

Järgmised kuud on piirkonna kohaliku transpordi tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. Kui VVO on aasta suhtes optimistlik, siis ambitsioonikate plaanisammude elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite osas puudub selgus. Ühinemisläbirääkimised ZVONiga võiksid olla viis nendele väljakutsetele üheskoos toime tulla – sest üks on selge: liikuvus piirkonnas vajab head kätt ja uuenduslikke lähenemisi.