Tervisepuudus: erivarad ei lahenda Saksimaa probleeme!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Alates 2026. aastast saab Saksimaa uuest erifondist taristu parandamiseks ligi viis miljardit eurot.

Sachsen erhält ab 2026 fast fünf Milliarden Euro aus einem neuen Sondervermögen zur Verbesserung der Infrastruktur.
Alates 2026. aastast saab Saksimaa uuest erifondist taristu parandamiseks ligi viis miljardit eurot.

Tervisepuudus: erivarad ei lahenda Saksimaa probleeme!

Saksimaal toimub palju: alates 2026. aastast liigub piirkonda uuest erifondist umbes viis miljardit eurot. See meede käivitati infrastruktuuri ja kliimaneutraalsuse edendamiseks vabariigis. Nende vahendite jaotamise ja kasutamise üle on aga juba käimas arvukalt arutelusid, mis jaotatakse kaheteistkümne aasta jooksul Saksimaa omavalitsuste vahel. Raha pole aga veel saabunud, mis ainult suurendab muret võimalike probleemide pärast rakendamisel, nt Sächsische.de teatatud.

Saksimaa on geograafiliselt merepiirita riik ja piirneb Brandenburgi, Saksi-Anhalti, Tüüringi ja Baieri ning Poola ja Tšehhi Vabariigiga. Üle nelja miljoni elanikuga ja 18 413 km² suuruse pindalaga on Saksimaa Saksamaa suuruselt kümnes föderaalmaa. Pealinn Dresden ja suurim linn Leipzig pole mitte ainult kultuurikeskused, vaid ka riigi turismi ja majanduse olulised kokkupuutepunktid. Eelkõige tagab Hiinaga tugevalt seotud ekspordile orienteeritud majandus piirkonna kõrge väärtuse riiklikus kontekstis. Vikipeedia selgitas.

Erivahendite kasutamine

Saksi osariigi valitsus leppis hiljuti kokku 4,838 miljardi euro suuruse erifondi jagamises. Peaminister Michael Kretschmer ja teised juhid allkirjastasid lepingu, mis tagab, et suur osa rahastusest kasutatakse munitsipaalprojektide jaoks. Kogu olemasolevast rahast laekub otse omavalitsustele ligikaudu 2,8 miljardit eurot. See hõlmab otseinvesteeringute eelarvetena 1,7 miljardit eurot, mille kasutamise üle saavad vallad ise otsustada. Lisaks investeeritakse 1,1 miljardit eurot koolimajja, teede- ja sildade ehitusse ning haiglate kaasajastamisse. Seda teeb Peaministri leht toetudes.

Kuid vaatamata sellele rahalisele toetusele on muret. Kriitikud kardavad, et paljusid üliolulisi valdkondi, nagu tervishoid, ei võeta piisavalt arvesse. See teeb selgeks, et asi pole ainult raha jagamises, vaid ka küsimuses, millised prioriteedid tuleks seada. Nii omavalitsused kui ka kodanikud mõtlevad, kas kogu projekt suudab rahuldada Saksimaa elanike vajadusi, jätmata tähelepanuta võlgade tagasimaksmist pangaülekannetest. Põnev arutelu, mis saadab meid kindlasti ka järgmistel kuudel.

Üldiselt on näha, kas Saksimaa astub nende uute fondidega tõesti sammu edasi või jäävad tervishoiusektoris ja muudes olulistes valdkondades väljakutsed püsima. Järgmised aastad võivad olla otsustava tähtsusega, et otsustada, kas Saksimaast saab Saksamaa piirkonna teerajaja või kujutavad olemasolevad puudused endast tõsist takistust.