Esimene väljasaatmislend Afganistani: Dobrindt lubab ohutust!

Esimene väljasaatmislend Afganistani: Dobrindt lubab ohutust!

18. juulil 2025 toimus märkimisväärne väljasaatmislend Afganistani. Kell 8.58 tõusis Leipzigi/Halle lennujaamast õhku Qatar Airwaysi lennuk, mille pardal oli 81 afgaani. Inimesi, kes ootasid tagasisaatmist, peetakse "tõsisteks ja kõige tõsisemateks kurjategijateks" ning föderaalse siseministri Alexander Dobrindti sõnul on nad "sunniviisiliselt kohustatud riigist lahkuma". Dobrindt rõhutab, et sellised väljasaatmised on "kodanike turvalisuse tagamiseks vajalikud".

Viimastel aastatel on Afganistani tagasisaatmise küsimus olnud väga vastuoluline, eriti pärast Talibani võimuletulekut 2021. aasta augustis, mil väljasaatmised esialgu täielikult peatati. Esimene lend pärast seda katkestust toimus alles 30. augustil 2024 28 mehega pardal. Täna toimub aga esimene suurem väljasaatmislend peaaegu aasta jooksul ja vajadus kõnealused isikud Saksamaa pinnalt ära tuua on Saksamaa rändepoliitika debatis endiselt kuumaks nupuks.

Väljakutsed ja rahvusvahelised suhted

Läbirääkimiste olukord kujutab endast erilist väljakutset, kuna Saksamaal ei ole praegu Talibaniga diplomaatilisi suhteid. Välisminister Johann Wadephul teatas, et Kabuli režiimi ei tunnustata legitiimse valitsusena. Seetõttu on ebaselge, kas praeguse väljasaatmislennu üle peeti läbirääkimisi otse Talibaniga või vahendaja kaudu, võib-olla kaasati Katari lahe emiraati, kes osales lennu ettevalmistamisel strateegilise partnerina.

Rahvusvaheline üldsus vaatab kriitiliselt olukorrale Afganistanis. Taliban on rahvusvaheliselt tuntud kui ebainimlik ja rikub inimõigusi, eriti mis puudutab naiste õigusi. Need faktid heidavad varju küüditamiste õiguspärasusele, mida on teravalt kritiseerinud sellised organisatsioonid nagu Saksamaa Inimõiguste Instituut ja PRO ASYL. Viimased peavad meetmeid Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Saksamaa põhiseadusega vastuolus olevaks.

Vajadus reformi järele rändepoliitikas

Rändetippkohtumise raames, kuhu Dobrindt kutsus oma Euroopa kolleegid, kutsus minister üles Euroopas rändepoliitikat üldiselt karmistama. Dobrindt ei rõhuta oma avaldustes mitte ainult Talibaniga rääkimise kiireloomulisust, vaid ka vajadust kehtestada selged protseduurid kuritegusid toime pannud inimeste kodumaale tagasisaatmiseks.

Nagu praegused arengud näitavad, jääb teema nii keeruliseks kui vaja. Ühed peavad väljasaatmise vajadust julgeolekuga seotud, teised hoiatavad võimalike inimõiguste rikkumiste eest. Need erinevad seisukohad kutsuvad esile põhjaliku arutelu rändepoliitika tuleviku üle Saksamaal ja Euroopas.

Selle teema kohta lisateabe ja taustteabe saamiseks vaadake aruandeid diesachsen.de, spiegel.de ja tagesschau.de abivalmis.