Poola sõjaväereform: 500 000 sõdurit tuleks ette valmistada!

Poola sõjaväereform: 500 000 sõdurit tuleks ette valmistada!

Euroopa ebakindluse ajal on Saksamaa ja eriti Saksimaa julgeolekuolukord keskne teema. Saksimaa osariigi väejuhatuse ülem kolonel Michael H. Popielas rõhutas seda kommenteerides, et relvajõudude põhiülesanne on riigi- ja alliansikaitse. Ringkonna ja ringkonna sidekomandode esindajad tulid kokku ka juhtide koosolekul Dresdenis, mis rõhutab selle teema olulisust. Külaliseks oli ka Wrocławist pärit 16. territoriaalkaitseväe brigaadi ülem kolonel Edward Chyła, kes jagas Poola vaatenurka praegustele julgeolekuprobleemidele.

Saksa reservväelaste huvi Poola reservväelaste väljaõppe vastu näitab, kui olulised on ajaloost saadud kogemused, eriti Koduarmee omad Teises maailmasõjas. See kajastub praegustes arengutes Poolas, kus plaanitakse vägede arvu drastilist suurendamist. Peaminister Donald Tusk teatas, et kõigile täiskasvanud meestele pakutakse sõjalist väljaõpet, et olla hädaolukorras valmis.

Uued koolitusprogrammid Poolas

Alates 2027. aastast peaks iga-aastaselt treenitavate meeste arv kasvama 40 000-lt 100 000-le. See on osa laiaulatuslikust plaanist, mille eesmärk on saavutada 500 000 sõjaväelase kaitsetase. Poolas on praegu 216 000 tegevsõdurit, sealhulgas 140 000 elukutselist sõdurit ja ligi 40 000 territoriaalkaitseväelast. Tusk on kindel, et elanikkond pakub nende projektide jaoks piisavalt vabatahtlikke värbajaid.

Eriti silmatorkav on see, et Poola kavatseb luua "reservväelaste armee". Idee on luua lai kaitsejõud, mida saab kiiresti mobiliseerida võimalikele ohtudele reageerimiseks. Need arengud ei ole põhjuseta. Poola ei ole silmist jätnud muret Venemaa agressiivsete välispoliitiliste ambitsioonide pärast, eriti seoses olukorraga Ukrainas. Tusk ise rõhutas, et praegune geopoliitiline olukord nõuab selgeid tegevusjuhiseid.

Kaitsekulutused Poolas

Poola valitsus näeb vajadust kulutada kaitsele viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT), mis on praeguste kulutuste süst, mis on viimastel aastatel olnud 4,1 protsendi ringis. Aastaks 2023 oodatakse kasvu 4,7 protsendini SKTst. Nende meetmetega ei sea Poola eesmärgiks mitte ainult oma praegust julgeolekut suurendada, vaid ka strateegiamuutust, mis keskendub suuresti tsiviilelanikkonna koolitamisele, tagades sellega kodanike valmisoleku võimalikeks ohtudeks.

Muutuv julgeolekupoliitiline maastik Euroopas näitab selgelt, et riigid on järjest enam mures oma kaitsevõime pärast. Selles mõttes muutuvad Saksamaa ja Poola koostöövestlused ja kogemuste vahetamine järjest olulisemaks. diesachsen.de teatab, et see on samm õiges suunas nii Saksamaa kui ka Poola jaoks.

Praegusel rahututel aegadel, mil julgeolekupoliitilised väljakutsed on kõikjal, on ilmne, et NATO liikmesriikide vaheline tugev koostöö on vajalik selleks, et olla valmis kõikideks võimalikeks sündmusteks.