Piirangud ajakirjanikele Valges Majas: mis on nende taga?

Piirangud ajakirjanikele Valges Majas: mis on nende taga?

Viimastel päevadel tekitas Valge Maja segadust, kui teatas uutest piirangutest ajakirjanikele. Juurdepääs pressibüroo mõnele alale on nüüd reguleeritud, mis tähendab, et ajakirjanikel tuleb edaspidi selle piirkonna külastamiseks aeg kokku leppida. Selles vallas töötab teiste hulgas ka valitsuse pressiesindaja Karoline Leavitt Vaade teatatud. Varem said akrediteeritud ajakirjanikud Valge Maja pressialal vabalt liikuda, kuid nüüd on see läbi.

Valge Maja põhjendab seda sammu konfidentsiaalsuse säilitamise vajadusega. Leavitt selgitas, et pressibüroo vastutab ka riikliku julgeolekunõukogu suhtluse eest ning seetõttu võib büroodes olla konfidentsiaalseid dokumente. Valge Maja korrespondentide ühendus (WHCA) kritiseeris samuti teravalt uusi määrusi, kuna need ohustavad ajakirjandusvabadust ja juurdepääsu teabele.

Kasvavad pinged meedia ja Trumpi vahel

President Donald Trumpi ajal on Valge Maja ja meedia suhted muutunud järjest pingelisemaks. Leavitt süüdistab meediat erapoolikuses ja presidendi kohta õiglaselt kajastamata jätmises. Sellega seoses kaaluti ka meedia esindajate kolimist Valgest Majast naabervalitsuse hoonesse. Jällegi päevauudised aruannete kohaselt kavatseb valitsus ise otsustada, milline meedia võib Trumpist kajastada. Otsus murrab aastakümneid kestnud traditsiooni, kus presidenti toetas sõltumatu uudisteorganisatsioonide koalitsioon.

Ülioluline muudatus puudutab ajakirjanduskogu, mille määrab tulevikus Valge Maja pressimeeskond. Siiani reguleeris valikut WHCA ringprotsess. Leavitt põhjendab seda moderniseerimist sooviga pakkuda juurdepääsu rohkematele meediakanalitele, eriti kohalikele ringhäälingutele. Paljud neist jaamadest kuuluvad aga Sinclairi meediakontserni, mis on tuntud oma parempopulistliku orientatsiooni poolest ja mille aruandlusjuhised on tsentraalselt kontrollitud.

Kriitika uudistemaailmast

Uusi määrusi peeti tõsiseks ohuks demokraatlikule ajakirjandusvabadusele. Meediaajaloo professor Jon Marshall kritiseeris ohtu, et juhtidel lastakse valida oma pressikorpus. WHCA president Eugene Daniels väljendas samuti muret selle arengu pärast ja rõhutas, et sellised meetmed ei saa olla vaba ja sõltumatu aruandluse vaimus.

Nende rangete meetmete taustaks võib olla vaidlus uudisteagentuuriga AP, kes keeldus kasutamast Trumpi antud mõistet “Ameerika laht”. Selle tulemusena keelati AP-l juurdepääs ovaalkabinetti. Föderaalkohtunik lükkas hiljuti tagasi AP hagi Valge Maja vastu, kuna korvamatut kahju ei suudetud tõestada.

Lisaks on kaitseministeerium karmistanud ajakirjanike juurdepääsureegleid Pentagonis. Kõik need sammud viitavad sellele, et Trumpi administratsioon otsib üha enam kontrolli ja mõju meediakajastuse üle.

Olukord on jätkuvalt pingeline, samas kui diskussioon ajakirjandusvabaduse ja teabele juurdepääsu üle on USA igapäevapoliitilise elu osa. Kuigi meedia esindatust kritiseeritakse, on oluline, et avalikkusel oleks juurdepääs mitmekülgsele ja objektiivsele teabele.