Ilm rajoonis ebaseaduslikult lastud hunt – loomakaitseseadust rikutud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ilm rajoonis lasti maha noor hunt ja ta tapeti. Politsei uurib loomakaitseseaduse rikkumist.

Ein junger Wolf wurde im Ilm-Kreis angeschossen und eingeschläfert. Polizei ermittelt wegen Verstoßes gegen das Tierschutzgesetz.
Ilm rajoonis lasti maha noor hunt ja ta tapeti. Politsei uurib loomakaitseseaduse rikkumist.

Ilm rajoonis ebaseaduslikult lastud hunt – loomakaitseseadust rikutud!

Ilmi rajoonis tekitas traagiline juhtum noore hundiga. 5. septembril 2025 leiti raskelt vigastatud hunt, kes sai hiljem eutanaasia saatuse. Ilmenaust mitte kaugel avastas murelik mööduja looma kaks nädalat tagasi põllult. Leibnizi loomaaia- ja loodusuuringute instituudi uuringud kinnitasid, et hunt lasti maha. See meeletu tegu tõstatab tõsiseid küsimusi nende põnevate loomade kaitse kohta, kuna Saksamaal on huntidel kõrge kaitsetase, nagu MDR0~amp;

Hundid on Saksamaal erikaitse all, mis on tagatud Saksamaa, Euroopa ja rahvusvahelise õigusega. Näiteks kaitstakse neid rahvusvahelise õiguse alusel Washingtoni ohustatud liikide konventsioon ja Berni konventsioon. Lisaks tuleb rakendada Fauna-Flora-Habitat direktiivi (FFH-RL), mille puhul hunt on IV lisas loetletud eriti kaitstud liigina, nõudeid, teatavad [NABU] eksperdid (https://www.nabu.de/tiere-und-pflanzen/saeugetiere/wolf/wissen/19297.html). Rikkumised võivad kaasa tuua kuni 50 000 euro suuruse trahvi või vangistuse ning isegi sellistes liidumaades nagu Tüüringi, kus elab umbes 25 hunti, on loata tulistamine rangelt keelatud.

Ebaseaduslikud teod ja nende tagajärjed

Politsei alustas uurimist tundmatute isikute suhtes, kuna juhtunut käsitletakse loomakaitseseaduse rikkumisena. Tüüringi looduskaitseliit on avaldanud teravat kriitikat ja nõuab keskkonnaminister Tilo Kummerilt aktiivset tööd huntide ja karjatatavate loomade kaitseks. Sellised rünnakud ei ole ju laastavad ainult loomadele endile, vaid näitavad ka, et kaitsekorralduse sammud on vahele jäetud. Seal on selged reeglid: laskmine on lubatud ainult ametliku loaga. Juhtum teravdab debatti huntide kohtlemise üle, seda enam, et EL-i parlament võttis 2025. aasta mais vastu kaitsestaatuse alandamise otsuse, mis on oluliselt muutnud hundijahi tingimusi Saksamaal.

Saksamaal kunagi väljasurnuks peetud hundid, kes ilmusid uuesti 1996. aastal, on viimastel aastatel saavutanud pidevalt kasvava populatsiooni. BMUV-i seireandmed näitavad, et aastatel 2023/24 elab Saksamaal 1900–3300 hunti, mis jagunevad 184 karjaks, 47 paariks ja 22 üksikloomaks. Hoolimata suurenenud populatsioonist suureneb ka hukkunud ja kadunud kariloomade arv, mis taaselustab üleskutseid huntide paremale majandamisele. See areng näitab, et hunti ei tohi vaadelda mitte ainult ohustatud liigina, vaid ka osana ökosüsteemi õrnast tasakaalust ning karjakasvatuse küsimus on veelgi teravdatud.

Huntide kaitsestaatus Saksamaal

Saksamaal on huntidel kõrgeim võimalik kaitsestaatus. Seadusandja on sõnastanud soovitused, mille eesmärk on tagada stabiilne ja elujõuline hundipopulatsioon. Hundid on jahipidamisest vabastatud, välja arvatud Saksimaa. See on bioloogilise mitmekesisuse väärtuse sümbol ja seab selge raamistiku kohalike metsloomadega tegelemiseks. Seda enam peavad sellistel ebaseaduslikel tegudel olema seaduses sätestatud õigust püsivalt õõnestavad tagajärjed.

Kokkuvõttes jääb üle loota, et Ilm rajoonis toimunud juhtum ei too kaasa mitte ainult kuritegude õiglast karistamist, vaid avab ka diskursiivse ruumi, et mõelda inimeste ja huntide kaitsele ja kooselule. Ainult nii saab luua kooselu, mis arvestab nii looma kui ka inimeste huvidega. Arutelu huntide üle käib täies hoos ja nõuab kõigilt asjaosalistelt head kätt.