Nordhauseni Ülikool võitis Tüüringi teaduspreemia kliimaprojekti eest!

Nordhauseni Ülikool võitis Tüüringi teaduspreemia kliimaprojekti eest!

Märkimisväärse sammuna reoveesette säästva kasutamise nimel pälvis Nordhauseni ülikool 12. novembril 2025 Tüüringi teaduspreemia 2025. Professorite dr Uta Breueri ja dr Elmar Hinzi meeskond sai auhinna tema teedrajava projekti "CarboMass" eest, mille projekt viidi läbi 2024 kuni .2021. Föderaalne Haridus- ja Teadusministeerium, on ette nähtud munitsipaalreoveesetete kasutamiseks spetsiaalse pürolüüsimeetodi abil, mis on ühendatud biomassiga kaaliumkloriidi prügilate katmiseks.

Auhinnatseremoonia viis läbi Tüüringi haridus-, teadus- ja kultuuriminister Christian Tischner. Žürii, mille esimees on prof Dr.-Ing. Dieter Brüggemann kiitis uuenduslikke lähenemisviise ringmajanduse edendamisel, mida CarboMass endaga kaasa toob. Uurimismeeskond, kuhu kuuluvad dr Anja Schreiber, Lars Behling, Marvin Calderon, Petra Hauschild, Katharina Grzeschniok, Victoria Klages, Jantje Samtleben ja Sarah-Rebecca Vollmann, võib olla uhke tunnustuse üle nende jõupingutustele säästva arengu suunas.

Jätkusuutlikud lahendused ja õiguslikud raamtingimused

Projekti keskseks eesmärgiks on piirkondlik ringmajandus ja reoveesette lokaalne taaskasutamine. Tööd on aga veel palju, sest 2017. aasta reoveesetete määrus ütleb, et alates 2032. aastast ei ole reoveesette mullapõhine utiliseerimine lubatud. Alates 2029. aastast on fosfori taaskasutamise kohustus, mis seab prügilate käitajatele suuri väljakutseid: põhjavee kaitsmiseks peavad nad oma puistangud katma.

Võtmerolli mängib idee kasutada pürolüüsist saadavat karbonaati. See seob väärtuslikku fosforit, mis jääb taimedele kättesaadavaks. Selle karbonaadi ja biomassi segu saab kasutada kaaliumkloriidi hunnikute kattena, mis mitte ainult ei toeta rekultiveerimist, vaid vähendab ka nõrgvee väljajuhtimist. See avaldab positiivset mõju süsiniku jalajäljele ja avab uksed piirkondlikele ringlussevõtustrateegiatele, mida on lähiaastate väljakutsetega toimetulemiseks hädasti vaja.

Auhinnad ja auhinnad

Tüüringi teaduspreemiat eraldatakse 12 500 euroga ja see on mõeldud investeerimiseks meeskonna jätkuvasse töösse. Kummalisel kombel jagavad preemiasaajad auhinda veel ühe silmapaistva uurimisrühmaga Jena Friedrich Schilleri ülikoolist ja Jena Max Plancki biogeokeemia instituudist, kes said kumbki 12 500 eurot. Max Plancki instituut sai täiendavalt 25 000 eurot oma alusuuringuteks, mille eesmärk on ümber kujundada globaalsed süsiniku- ja veevood.

Reoveesette ringlussevõtuga seotud arengud on tihedalt seotud ELi uute fosfori taaskasutamise suunistega. Regulatiivsed muudatused nõuavad, et kõik asjaosalised teeksid muudatusi, et vastata uutele standarditele. Praegust olukorda arvestades toob CarboMassi projekt esile innovatsiooni takistused, mida olemasolevad ringmajanduse kontrollivahendid ikka veel tekitavad.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et projekt pole mitte ainult näide edukast teadustööst, vaid ka vajalikust koostööst akadeemiliste institutsioonide ja tööstuse vahel, et töötada välja praktilisi ja jätkusuutlikke lahendusi jäätmekäitluses.

Lisateabe saamiseks reoveesette kasutamise ja fosfori taaskasutamise väljakutsete ja võimaluste kohta külastage [euwid-recycling] lehti (https://www.euwid-recycling.de/news/forschung-praxis/klaerschlamm-projekt-erhaelt-thueringer-forschungspreis-12) ja [125/u)-1.