Šokikõned Tüüringis: petturid varastavad lapselaste trikkide abil miljoneid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Suhlis teatavad politsei ja BKA telefonipettuste juhtumite sagenemisest. Ennetusmeetmed ja ohutusjuhised kodanikele.

In Suhl berichten Polizei und BKA über steigende Telefonbetrugsfälle. Präventionsmaßnahmen und Sicherheitshinweise für Bürger.
Suhlis teatavad politsei ja BKA telefonipettuste juhtumite sagenemisest. Ennetusmeetmed ja ohutusjuhised kodanikele.

Šokikõned Tüüringis: petturid varastavad lapselaste trikkide abil miljoneid!

Pettused ei lõpe kunagi ja eriti petlik näide on "šokikõne" variant. Tüüringis varastasid petturid 2023. aastal üle 4,9 miljoni euro. Riigi kriminaalpolitsei amet teatas, et 2023. aastal registreeriti umbes 5700 petturlikku kõnet, samas kui 2024. aastal langes see arv 3449-ni. Vaatamata kõnede vähenemisele õnnestus petturitel saada ühe kõne kohta rohkem raha. Jääb ebaselgeks, miks šokikõned eelmisel aastal langesid. Võimalik seletus võib olla mitme Euroopa uurija osalusel Poolas 27. novembrist 8. detsembrini 2023 toimunud haarang Poolas. Politsei on suurendanud oma jõupingutusi teabe ennetamiseks ja levitamiseks ning korraldas hiljuti Suhlis teabeürituse.

Mis täpselt on "šokikõned"? Selle kelmuse eesmärk on meelitada ohvreid uskuma, et lähedane pereliige on eluohtlikus hädaolukorras. Kurjategijad esinevad sageli nende sugulastena või isegi politseiametnikena. Nad panevad ohvrid äärmise ajasurve alla ja kutsuvad kutsutuid üles andma kiiret rahalist abi. Näiteks teevad nad näo, et pereliige on sattunud liiklusõnnetusse või seadusega pahuksisse. Tihti tuleb väidetavate hoiuste või hüvitiste maksmiseks tasuda kuni 100 000 eurot.

Tuvasta hoiatussignaalid

Helistajad kasutavad ära ohvrite usaldust ja jätavad mulje, et abi saamiseks piisab vaid kiirest tegutsemisest. Tihtipeale on neis kaasatud mitu inimest, kes kordamööda telefoniga suhtlevad – tavaliselt algab see pisarate "pereliikmega" ja lõpeb helistajaga, kes väidab end olevat politseinik või prokurör. Arvatakse, et emotsionaalne surve ja hirm millegi halva tekitamise ees põhjustavad ohvrite raha või väärisesemete üleandmist.

  • Die Polizei empfiehlt, keine sensiblen Informationen über Geld oder Wertgegenstände am Telefon preiszugeben.
  • Im Zweifel sollten Betroffene immer bei bekannter Nummer zurückrufen, um Gewissheit zu erhalten.
  • Es ist wichtig, nicht zuzulassen, dass Unbekannte in die eigene Wohnung gelangen.

Eriti hea teada: politsei või teised ametnikud ei küsi kunagi telefoni teel sularaha ega väärisesemeid. Sõnum on selge: ärge laske end survestada, pange toru maha ja otsige abi kohalikust politseijaoskonnast. Mõjutatud isikute jaoks on abistavad kontaktpunktid, näiteks "WEISSER RING", kuhu saab helistada numbril 116 006. Täiendavaid väärtuslikke näpunäiteid ja teavet leiate ka politsei kuritegevuse ennetamise veebisaidilt.

Meie kõigi jaoks tähendab see võõrastega suheldes valvsust ja ettevaatlikkust. Ohtlikum kui raha kaotamine on healoomuliste kavatsuste usaldamine. Ära lase end lõksu meelitada – teavita ennast ja hoiata teisi!