500 miljardit eurot Saksamaa taristule – lahkumine või lõpp?

500 miljardit eurot Saksamaa taristule – lahkumine või lõpp?

Saksamaal on tekkimas põnev etapp, kuna valitsus on esitanud mastaapsed plaanid taristu moderniseerimiseks. Plaanis on anda 500 miljardit eurot laenu eesmärgiga käivitada majanduse elavnemine ja investeerida eelkõige infrastruktuuri, nagu raudteed, koolid ja ujulad. Selle otsuse taustaks on äsja asutatud "Taristu ja kliimaneutraalsuse erifond", mille Bundestagi ja Bundesrat kinnitasid septembri lõpus ning mis peaks jõustuma tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. Rohelised Küll aga kritiseerivad nad Merzi valitsust, kes nende hinnangul suunab olulisi investeeringuid uute ressursside leidmise asemel valimislubadustesse.

Nende investeeringute vajadust toetab praegune majandusolukord. Üha rohkem inimesi on mures oma töökoha pärast, samas kui paljud ettevõtted on miinuses. Valdades on üle 200 miljardi euro suurune investeeringute mahajäämus, mille tõttu paljud linnad lagunevad ja usaldus riigi tegutsemisvõimesse väheneb. Vastavalt föderaalvalitsusele Erifondi kasutatakse spetsiaalselt mitte ainult struktuuriliste puuduste kõrvaldamiseks, vaid ka Saksamaa konkurentsivõime tugevdamiseks ja heaolu tagamiseks.

Üksikasjad erifondi kohta

Erifond koosneb kokku kolmest sammast: 100 miljardit eurot osariikidele ja omavalitsustele, 100 miljardit eurot kliima- ja transformatsioonifondile (KTF) ning 300 miljardit eurot täiendavateks föderaalseteks investeeringuteks. Järgmise kaheteistkümne aasta jooksul kasutatakse neid vahendeid paljude projektide jaoks, sealhulgas raudteetranspordi täiustamiseks, samuti digihariduseks ja laste päevahoiuks. 2025. aastal on investeeringuteks ette nähtud juba 37 miljardit eurot.

Keskne punkt on see, et föderaaleelarve investeeringute kulud peavad ületama vähemalt kümmet protsenti kogu eelarvestatud kuludest, et saaks vabastada erifondi täiendavad vahendid. Kontrollide eesmärk on tagada vahendite otstarbekas kasutamine ning kontrollida nelja ja kaheksa aasta pärast, kas soovitud eesmärgid on saavutatud. Nende rahaliste ressursside tõhusaks kasutamiseks on föderaalvalitsus sunnitud välja pakkuma ka paralleelseid kokkuhoiumeetmeid, mis hõlmavad muuhulgas kokkuhoidu elementaarselt julgeoleku- ja arenguabilt.

Kriitika ja väljavaade

Vaatamata kavandatavatele investeeringutele on juba kuulda hääli, mis hoiatavad planeeritud kulutuste edasilükkamise eest. Kriitikud kurdavad, et näiteks raudteetaristule oli teedeministeeriumi eelarves juba ette nähtud 9 miljardit eurot, sildade ja tunnelite jaoks aga ilmub erifondi vaid 70 miljonit eurot. Eksperdid nõuavad seetõttu selgeid piiranguid erifondi võimalustele teha täiendavaid investeeringuid, et mitte seada ohtu soovitud edusamme. Rohelised pöörduge Merzi ja Klingbeili poole, et nad võtaksid vastutuse ja taastaksid usalduse tõhusa riigi vastu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Saksamaa on otsustavas punktis, mis toob endaga kaasa nii väljakutseid kui ka võimalusi. Saab näha, kas plaanitud investeeringud toovad ka reaalselt läbi murrangu või saab kriitikute mure teoks. Igal juhul on nüüd aeg sillutada teed kaasaegsele ja jätkusuutlikule infrastruktuurile.